Jaanus Kangur: Kalmetist, kaubamärgist ja Kalmeti kaubamärgist ({{commentsTotal}})

Henrik Kalmeti ja Elmo Nüganeni ühispöördumine.
Henrik Kalmeti ja Elmo Nüganeni ühispöördumine. Autor/allikas: Tallinn Linnateater

„Palju kära ei millestki“ Tallinna Linnateatri esituses. Klassikaline komöödia, mis on täis ootamatuid pöördeid. Üks koomiline pööre seisneb selles, et tegelane, kes algselt tundub olevat noor innovaator, osutub hoopis vanamoodsaks tagurlaseks. Henrik Kalmet, kaubamärgi osas.

Kalmet ütles intervjuus Postimehele: „Praegu on bränd Tallinna Linnateater tugevam kui sisu. Ühel hetkel saab publik aru, mingi aeg toob see bränd veel publiku saali, kuid me ei saa lõputult publikut petta.“

Pisut kaheldava kuulsusega eneseabigurul Harv T. Ekeril on arvestatava sisuga näide: palju on neid, kes suudavad teha parema hamburgeri kui McDonaldsis, ent pole kedagi, kes suudaks teha edukama kiirsöögiketi. Meie oma Nehatu oli ju maitselt palju parem, kas keegi veel mäletab?

Kui Kalmet Linnateatris alustas, oli Nehatust järgi veel kaubamärk. Kahjuks ei osutunud see kaubamärk sama tugevaks kui Linnateatri oma ning Kalmeti põlvkond peab hamburgeri sünonüümiks pidama McDonaldsit – mitte sisu, vaid kaubamärki. McDonalds on üksnes üks näide lõputust edulugude reast, kus kaubamärk on jätkusuutlikkuse ja edu garantii, mitte sisu ega maitse.

Minu jaoks on Eestis väga hinnatud teater NO99 ennekõike edukas turundusprojekt. Ojasoost (muidugi koos Semperiga) kõvem margilooja on teatrimaastikul üksnes Peeter Jalakas. See on muidugi maitse küsimus, ent pole võimalik alahinnata turunduslikku nutikust, mida NO99 enda sisu edastamiseks üles on näidanud. Ning mida tugevamaks on saanud kaubamärk, seda enam on hakatud hindama sisu.

Seega Kalmet eksib, kui arvab, et kaubamärk ja eksperimentaalsus on vastuolus („Samuti väitis Henrik Kalmet, et praeguses linnateatris polegi kunstilisi ebaõnnestumisi, sest teater ei julge eksperimenteerida“, Postimees 10. aprillil 2017). Teatri jätkusuutlikkuse seisukohalt ei ole esmatähtis mingi kaubamärgist lahus oleva sisu tootmine, vaid tugeva ja usaldusväärse kaubamärgi loomine, mille kaudu saab isegi kahtlase kunstilise väärtusega sisu edastada.

Õigupoolest pole võimalik luua kaubamärgivaba sisu: Hermaküla, Ird, Panso, Pinna ja Unt – kõik on kaubamärgid, keda ennekõike nendega ka teatakse. Väiksem osa inimesi teab nende tegemiste sisu. 

Kaubamärk loob ootused ja hindamiskriteeriumid sisule. Kaubamärk on kui prillid, mille läbi sisu vaadatakse ning kõik paistab seda värvi, millised on kaubamärgi klaasid. Selle kohta on tehtud palju eksperimente, kuidas isegi inimeste maitsmismeel muutub vastavalt sellele, mida nad arvavad end söövat. Me näeme asju vastavalt teadmistele ja hindame kunsti vastavalt selle teadaolevale väärtusele e kaubamärgile.

Miks me sellest kõigest üldse räägime? Eestis on tuhandeid organisatsioone, kes igapäevaselt tegelevad sarnaste juhtimis- ja organisatsioonikultuuri küsimustega. Need ei ületa uudisekünnist. Miks käesolev teema on praktiliselt igas meediaväljaandes? Kalmeti kaubamärgi pärast.

Linnar Priimägi on öelnud, et selleks et algatada mõni ühiskondlik diskussioon, peab olema „keegi“. Kalmet on suutnud endast luua piisavalt tugeva kaubamärgi ehk saanud „kellekski“, mis annab talle voli kõnelda… ning paradoksaalsel kombel võidab kogu sellest arutelust kõige enam Kalmeti kaubamärk.

Või siis ongi kogu see komöödia Kalmeti osav kaubamärgi tugevdamise kampaania?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: