Kui seni on Eesti riigi püsimiseks vajalike andmebaaside töös hoidmine olnud Eesti enda asi, siis nüüd tahetakse võimalikke ohte hajutada ja selleks pannakse Luksemburgi püsti serverisüsteem ehk andmesaatkond, kuhu varundatakse siinsete kriitiliste registrite andmed, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Eelkõige lisab see veel ühe kihi Eesti turvalisusele ja digitaalsele järjepidevusele. Kui siinsete andmekeskustega midagi juhtub või pole need kättesaadavad, on kuskil Eesti territooriumist väljaspool vajalikud andmed ikkagi olemas," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigipilve valdkonna juht Mikk Lellsaar.

Luksemburgiga sõlmiti eelmise aasta lõpus andmesaatkonna rajamiseks vastastikuse mõistmise memorandum ja mõlemal riigil on selleks sammuks poliitiline valmisolek olemas ehk kui kõik läheb plaanipäraselt, saab kahepoolne leping allkirjad juba eelseisval suvel ja kõige positiivsema stsenaariumi järgi võiksid aasta lõpuks serverid Luksemburgis juba püsti olla.

"Me oleme tegelikult pidanud läbirääkimisi ka teiste riikidega, aga Luksemburgiga oleme jõudnud kõige kaugemale. Esiteks on neil pakkuda väga kõrge turvalisusega andmekeskuseid ning teiseks on nad oma IT arengult ja mõttemaailmalt meiega üsna sarnased," ütles ministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna õigusnõunik Laura Kask.

Praeguseks ollakse jõudnud niikaugele, et kaks riiki timmivad omavahel paika juriidilisi ja tehnilisi küsimusi, kuidas andmesaatkonna rajamine ja toimimine kõige paremini korraldada.

Kuigi täpsetest summadest ei räägita, ei tule Luksemburgis asuv andmesaatkond märkimisväärselt kulukam kui Eestis asuvad serveriruumid. Andmesaatkonna projekti rahastuse kohta leiab valitsuse tegevuskavast ühe eelarverea ja summa ulatub ligi 240 000 euroni.

Serveri asukoht on salajane ning serveriruumi tohivad siseneda ainult Eesti riigi poolt volitatud isikud.

Prioriteedina hakatakse Luksemburgis varundama tähtsamaid andmebaase, mida on praegu välja valitud kümme: riigikassa infosüsteem, maksekohustuslaste register, pensionikindlustuse register, e-toimik, kinnistusraamat, äriregister, Riigi Teataja, rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide register ja maakataster.

Kõik andmed hakkavad liikuma krüpteeritult mööda turvalist ühendust ning registrite täiendused jõuavad nii Eestis kui ka Luksemburgis asuvasse serverisse samal ajal. Seega on varundatud alati kõige värskem info.