Eesti mõtleb andmesaatkonna rajamisele ka väljapoole Euroopat

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaade Luxembourgi linnale. Autor/allikas: SCANPIX / Raymond Thill

Eesti varundab alates 2019. aastast riiklikult olulisi andmekogusid Luksemburgis asuvas andmesaatkonnas, kuid nüüd mõeldakse sarnase andmelao rajamisele ka Euroopast väljapoole.

"Luksemburg asub sarnaselt Eestile Euroopas ja kui peaks toimuma mõni üle-euroopaline kriisiolukord, siis annaks mõnes muus riigis asuv andmesaatkond meie digiteenuste toimepidevusele täiendava kindluse," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut ERR-ile.

Tema kinnitusel on koostöö Luksemburgiga andmesaatkonna osas olnud väga hea ning tehniliselt on nende andmekeskus väga heal tasemel. "Täna toimub andmete varundamine sinna regulaarselt ja kõik sujub," märkis Sikkut.

"[Aga] nagu aga iga teist IT-teenust ja -lahendust, arendame ka andmesaatkonda pidevalt edasi. Algusest peale on tegelikult laual olnud võimalus, et neid võib lisanduda ka mõnda teise riiki," ütles asekantsler.

"Küll aga mängivad seal juures väga olulist rolli ka riikide õigusruumid, mistõttu me selle aruteluni veel nii pea ei jõua," lisas Sikkut.

"Senikaua parendame ja arendame Luksemburgis asuvat andmesaatkonda – töös on erinevad turvalisust puudutavad arendused ja oleme kaalunud ka, kas ja kuidas võiks tulevikus lisaks andmete varundamisele toimuda andmesaatkonnast ka teenuste pakkumine, kui näiteks Eestis olevatel andmekeskustel on koormus liiga suur või kui miski on rivist väljas. Need on aga tulevikuvisioonid," selgitas Eesti juhtiv digiarengu ametnik.

Eesti ja Luksemburgi valitsus sõlmisid 2017. aasta oktoobris andmesaatkonna viieaastase üürilepingu, mis tähendab, et Eesti hakkab koopiaid riiklikest andmetest hoidma Luksemburgis asuvates serverites. 2018. aasta juunis sai andmesaatkond valmis, 2019. aasta alguses varundati seal esimesed andmed.

Kuna tegemist ei ole siiski diplomaatilise esindusega, millele kehtivad samasugused eesõigused ja puutumatus nagu saatkondadele, siis sätestati kokkuleppes ka Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust tagavad kaitseklauslid, selgitasid võimud neli aastat tagasi.

Andmesaatkonda varundatakse kümmekonna Eesti olulisema registri nagu näiteks e-toimiku, kinnistusraamatu, äriregistri ning Riigi Teataja andmed.

Eesti andmesaatkond Luksemburgis pidi BNS-i teatel viie aastaga (2018-2022) kokku maksma ligi 2,2 miljonit eurot. Sellest üks miljon kulus saatkonna rajamisele, lisanduvad rendi- ja andmesidekulud keskmiselt 236 000 eurot aastas. Maksumus kaetakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaga ja 15 protsendi ulatuses riikliku kaasfinantseeringuna.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: