Offshore-omanikega ettevõtteid hangetelt kõrvale jätta ei saa
Tallinna linna miljonitesse eurodesse ulatuva hanke võitis firma Signaal, mille tegelikud omanikud on peitunud offshore-firmade taha, kirjutab Äripäev. Tallinna transpordiamet väidab, et kehtiv seadus ei võimaldagi hankel osalevate firmade omanikke välja selgitada. Peagi üle võetav eurodirektiiv nõuab aga ettevõtete tegelike kasusaajate avalikustamist äriregistris.
Signaal võitis viieks aastaks Tallinna liiklusmärkide, fooride ja teekattemärgistuse paigaldamise ja hooldamise hanke kogumahuga 5 kuni 8,5 miljonit eurot. Kuigi firma tegelikud omanikud on peidetud Küprosel registreeritud firma taha, puudus Tallinna linnavalitsusel oma väitel võimalus Signaali hankelt kõrvaldada.
"Riigihangete seadus ütleb suletud nimekirjana ära, millistele tingimustele peavad need äriühingud vastama. Sellist nõuet, et kes on selle äriühingu omanik, mis päritolu on see äriühingu omanik, sellist nõuet ei kehtestata ja kui me nüüd ise hanketingimustes oleks selle kehtestanud, siis me oleksime rikkinud seadust," kommenteeris Tallinna transpordiameti jurist Urmas Tammiksaar "Aktuaalsele kaamerale".
Tõsi, riigihangete seaduses omanike tuvastamise nõuet otse kirjas ei ole, küll tuleks aga tagada hangete läbipaistvus.
"Tuleks järgida seaduse üldpõhimõtteid, mis riigihangete seaduses väga selgelt on, et see peab olema tagatud läbipaistvus, kontrollitavus, avaliku raha õiglane kasutamine," loetles Ernst & Young Balticu partner Ivar Kiigemägi.
Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Artur Talvik leiab, et hangete puhul peaks olema tagatud nende läbipaistvus.
"Kõik asjad peaksid olema võimalikult läbinähtavad ja kui avaliku raha eest tehakse selliseid hankeid, siis kindlasti peaks teadma, kuhu see raha läheb. Oleme näinud mitmeid skeeme, kus partei rahastamine on toimunud offshore-firmade kaudu, või tõenäoliselt toimunud, on vist korrektsem väljend," kommenteeris Talvik.
Rahandusministeerium teatas, et pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise alused tulenevad Euroopa Liidu direktiivist ning ükski liikmesriik ei saa ise täiendavaid aluseid sätestada. Omanike väljaselgitamise peaks muutma lihtsamaks uus, peagi kehtima hakkav direktiiv.
"Euroopa Liidu tasemel ja ka Eestis on tulemas selline asi nagu lõpliku kasusaaja register. Kui see hakkab korrektselt toimima, siis ilmselt see seaduse täiendamise punkt niikuinii langeb ära, sest kes iganes selle ettevõtte kasusaaja on, peaks sellest registrist välja tulema," selgitas Kiigemägi.
Toimetaja: Merilin Pärli