Riigivaraseadus peaks muutma riigi äriühingute juhtimise selgemaks ja läbipaistvamaks, sest näiteks üks seadussäte kohustab suuremaid riigi äriühingud järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.

Opositsioonis on juba küsitavusi tekitanud teine säte, millega valitsus küll keelas riigifirmade sponsortoetused, kuid samas võidakse need osaliselt kirjutada turunduse reale.

Nimetamisnõukogu eesmärk oleks muuta riigiettevõete juhtimine poliitikavabaks, antud seadus peaks nimetamise korra kinnistama, et järgmised valitsused ei saaks sellest loobuda.

"Nimetamiskomitee ülesanne saab olema ühes või teises ettevõttes juhtimise pädevuse ja ekspertlikkuse taseme tõstmine. Ja see tähendab seda, et nende ettepanekute baasilt saab minister teha otsuseid, kas ta ja siis millised inmimsei ta nõukogusse kutsub," selgitas rahandusminister Sven Sester (IRL).

Küsimusele, kas poliitikuid seal olema ei hakka, vastas minister järgnevalt: "Ma arvan seda, et küsimus ei ole poliitikutes. Ega poliitikuks olemine ei tähenda seda, et su aju kapatsiteet väheneb."

Selge seisukoht on, et nõukogudes ei ole riigikogu liikmed, lisas Sester.

Opositsiooni hinnangul on selle otsusega tagatud seaduse järgi nõukogudes vaid näiline sõltumatus.

"Kui me räägime erasektori kaasamisest, siis neli kuuest on tõesti erasektori esindajad. Aga nad ei ole esitatud ettevõtlusorganisatsioonide poolt, ainult üks on neljast. Kaks nimetab peaminister ja üks rahandusminister. Kui me tahame erasektorit kaasata, miks me ei usalda ettevõtlusorganisatsioone, et nad ise nimetaks algusest peale oma kandidaate," küsis riigikogu majanduskomisjoni liige Deniss Boroditš (RE).