Jeruusalemmas kohtub ta Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, 10 kilomeetrit eemal Petlemmas aga Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga, vahendasid ERR-i teleuudised.

Trumpi visiit Iisraeli peaks näitama USA poliitka muutumist võrreldes eelmise riigipea Barack Obama administratsiooniga. Esimesel välisvisiidil Lähis-Idasse 2009. aastal ei külastanud Obama Iisraeli ning tema suhted riigi peaminister Netanyahuga olid üsna teravad.

Trump saabub Iisraeli aga oma taagaga. Eelmisel nädal väitis USA meedia, et ta jagas Venemaa välisministri ja suursaadikuga luureinfot ISIS-e kohta, mis saadi just Israelilt.

Väidetavalt ei teavitanud Trump Iisraeli ametnikke oma plaanidest ette ning see tegi ärevaks sealse luurekogukonna. Samuti on Iisrael juba kritiseerinud USA ja Saudi Araabia 110 miljardi dollari suurust relvatehingut, millest teatati Trumpi nädalavahetusel toimunud visiidil kuningriiki.

Sellest olulisemaks teemaks kerkib tõenäoliselt aga Iisraeli ja Palestiina konflikt, mille rahuläbirääkimisi Trump vahendada soovib. Seetõttu jälgivad analüütikud pingsalt Trumpi kohtumist nii Iisraeli peaministri Netanyahuga kui ka Palestiina presidendi Abbasiga.

Küsimus on, kas Trump suudab mõlemaid liidreid veenda rahukõneluste juurde naasma, mis on olnud unerežiimil juba kolm aastat. Trumpi hinnangul on aastakümneid vindunud konflikti võimalik lahendada ning praegu on kokkuleppe sõlmimiseks hea võimalus, sest nii Iisrael kui ka Palestiina tajuvad aina rohkem Iraani ohtu.

Samuti peaks rahukõnelusi tagant lükkama Trumpi otsus jätta USA suursaatkond Iisraelis siiski Tel Avivi, kuigi kampaania ajal lubas ta selle kolida Jeruusalemma.

Välispoliitikaanalüütikute hinnangul oleks see samm tekitanud terava olukorra ning muutnud rahu saavutamise sealses regioonis palju raskemaks.

Vaatamata Trumpi püüdlustele ei ole analüütikute hinnangul Iisraeli ja Palestiina rahukõnelusteks praegu kõige parem aeg. 82-aastane Abbas otsib endale järeltulijat ning tal puudub valijate mandaat. Netanyahu võimul püsimine sõltub aga teistest koalitsiooniparteidest, mis takistab tal omakorda tegemast territoriaalseid järeleandmisi.