Analüütikud: majandus ületab tõenäoliselt oma potentsiaali ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kraana.
Kraana. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Majanduskasv ületab meie pikaajalist kasvuvõimekust ja tõenäoliselt tegutseb majandus üle oma potentsiaali, mistõttu on ka oht ülekuumenemiseks täiesti olemas, leiavad nii Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kui riigikogu majandusanalüütikust liige Maris Lauri.

Kaspar Oja rääkis ERRile, et esimese kvartali majanduskasv on üsna laiapõhjaline - selle taga on nii eksportivad kui siseturule suunatud arvud.

"Eksportivatest arvudest on näha tööstussektori küllalt suur kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas aastatagusega võrreldes lausa üheksa protsenti ja see peegeldub ka ekspordis. Sisenõudlusele suunatud arvudest hakkab hästi silma ehitussektor, kus lisandväärtus kasvas 23 protsenti, ja selle taga on ilmselt investeeringute taastumine," rääkis ta.

Ökonomist märkis, et kolmas tegur on põlevkivisektori taastumine, mida oli näha ka juba eelmistes kvartalites, aga aastakasvu mõjutab see ka esimeses kvartalis.

Rääkides võimalikust ülekuumenemisest, ütles Oja, et tõenäoliselt ületab see majanduskasv meie pikaajalist kasvuvõimekust ja majandus tõenäoliselt tegutseb üle potentsiaali.

"See paistab välja ettevõtteküsitlustest. Kui vaatame näiteks tööstusettevõtete küsitlusi, siis seal on kasvanud just viimaste kvartalite jooksul kiiresti tootmisvõimsuse rakenduse tase. See tähendab seda, et tänaste tootmisvõimsustega jätkusuutlikult väga palju tootmist suurendada enam ei saa. Teine asi, mis on viimaste kvartalite jooksul järjest muutunud, on ettevõtjate hinnang tööjõupuudusele ja see osutab samuti sellele, et pigem on majandus tegutsemas üle oma potentsiaali," nentis ta.

Stiimuli lisamine võib ülekuumenemiseni viia

Oja lisas, et majanduse nii kergesti üle oma potentsiaali minek võib näida ootamatu, ent peab arvestama, et viimastel aastatel on investeeringud olnud märksa väiksemad kui varem, eriti kui vaadata suhtarve suhtena näiteks ettevõtete käibesse. See tähendab, et ka tootmispotentsiaal on majanduses kasvanud küllaltki aeglaselt ja ülekuumenemised on kerged tekkima.

"See tähendab, et kui majandusse veel stiimulit juurde panna, siis see võib küll tekitada ülekuumenemise," nentis ta. "Oht on täiesti olemas".

Sama meelt on ka Maris Lauri (Reformierakond), kes oma blogis kirjutas, et esimese kvartali majanduskasvu number toetab valitsuse kriitikute seisukohta, et Eesti majandus on jõudnud oma potentsiaalsele tasemele ja tõenäoliselt sellest kõrgemalegi.

"Seega on eelarvesse puudujäägi planeerimine absoluutselt vastutustundetu tegevus. Kui Euroopa Komisjon hoiatas, et Eesti struktuurne puudujääk võib jõuda ühe protsendini SKPst, siis värskeid majanduskasvu numbreid arvesse võttes võib see puudujääk osutuda tuntavalt suuremaks," sõnas Lauri.

Ta lisas, et majandus ei vaja praegu riigipoolset lisastiimulit, see võib isegi ohtlik olla. Järgmiste kvartalite kohta prognoosis Lauri samade protsesside jätkumist.

"Hõive kasv võib pidurduda ja isegi peatuda ning palgakasv aeglustub, kuid samal ajal tugevneb hinnatõus, mistõttu tarbimiskasv jääb tagasihoidlikuks. Aga kasv jätkub," ütles analüütik.

Ka Kaspar Oja ütles edasisest rääkides, et tööstussektoris on kasv teises kvartalis pisut aeglustunud, kuigi on endiselt tugev ja languse märke ei näita. Ehitussektoris on aga kasv tugevnemist jätkanud.

"See on ka oodatav, arvestades seda, et investeeringud on meil olnud väga madalad ja nüüd toimub investeeringute taastumine," selgitas ta.

Vitsur ei pea ülekuumenemist praegu reaalseks

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur nimetas majanduskasvu suurepäraseks ja tõi põhjusena välja kaks asjaolu. Kõigepealt selle, et Eesti majandus ja ettevõtjad olid valmis maailma ja eelkõige Euroopa majanduse kosumiseks ja kasutasid selle võimaluse ära.

"Teine põhjus on selles, et möödunud aasta esimene kvartal oli töötlevale tööstusele, eriti aga eksportööridele, välisnõudlusest sõltuvale sektorile vilets, sest kaupade väljavedu möödunud aasta esimeses kvartalis vähenes. Ja kuivõrd eksport on SKT oluline kujundaja, on selge, et kui see aasta eksport oli hea ja mullu halb, oli tulemus suhteliselt parem," sõnas ta.

Ülekuumenemise ohtu ei pea Vitsur praegu suureks.

"Kui vaadata esimese kvartali tulemusi, siis lisandväärtuse ja tööjõukulude kasv läksid samas tempos, nii et momendil ei ole tunda, et konkurentsivõime halvenemine aset leiaks. Ja inflatsioon on meil ju tegelikult kontsentreeritud teatud kindlatesse sektoritesse - alkohol, tubakas ja mingil määral kütus /.../ Aga esialgu veel erilist ohtu ma siin ei näe," nentis ta.

2007. aasta krahhiga sarnasest stsenaariumist oleme me Vitsuri hinnangul väga kaugel.

"Siin ei ole üldse mingeid paralleele. Terve majanduskasv, kui nüüd võtta möödunud aasta halb väliskeskkond maha, on kuskil normaalse, jätkusuutliku kolmeprotsendise kasvutempo graafikus ja ma ei näe, et momendil seda miski eriti ohustaks - majanduslikel tingimustel. Mittemajanduslikud tingimused on ennustamatud, nende kohta ma ei oska midagi öelda," sõnas analüütik.

Majanduskasv toob ka eelarvelisa

Riigieelarvele peaks majanduskasv tema sõnul samuti hästi mõjuma, sest ekspordikasv, töötleva tööstuse tugev kasv tähendab seda, et maksulaekumised peaks olema head.

"Kuivõrd seda majanduslikku tervenemist saadab ka jaekaubanduse kasv, siis peaks käibemaksulaekumine hea olema. Nii et praegu domineerivad kindlasti positiivsed uudised," tõdes presidendi majandusnõunik.

Eesti Panga ökonomist Oja tõi aga välja, et kuigi positiivne konjunktuur soosib ka eelarvet, on mõju eelarvetuludele väiksem kui võiks üldise positiivse majanduskasvu numbrilt vaadata, sest maksud tulevad Eestis peamiselt tööjõutulult ja tarbimiselt, kuid tarbimise kasv on aeglustunud ja tööjõutulu kasv aeglasem kui majanduskasv.

"Kindlasti positiivne konjunktuur soosib ka eelarvet, aga mõju eelarvetuludele on väiksem kui võiks üldise positiivse majanduskasvu numbrilt vaadata. Ekspordi ja investeeringute, mis praegu kiiresti kasvavad, maksukoormus on väiksem," põhjendas ta. 

Statistikaamet teatas kolmapäeval, et Eesti esimese kvartali majanduskasv oli 4,4 protsenti. Nii kiire ei ole kasv olnud 2012. aastast saadik.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: