Kolme meediamaja ajakirjanikud on kaardistanud põhjalikult ettevõtteid, isikuid, pangaülekandeid ja aadresse, mis annavad ülevaate ulatuslikust petuskeemist, vahendas Yle.

Kogu skeemi ühiseks nimetajaks on aga vägivaldne islamiäärmuslus.

Kokku on petuskeemi kaasatud umbes 50 firmat, mis tegelevad elektroonika, kanaliha või maiustuste müügiga. Rootsi puhul on ajakirjanikud pannud tähele eelkõige mobiiltelefonidega äritsevaid firmasid.

Lühidalt näeb suurem osa pettustest välja järgnevalt. Luuakse varifirma, mis hakkab näiteks importima mobiiltelefone. Telefonid müüakse seejärel edasi teisele firmale, mis on tegelikuks tellijaks. Varifirma aga ei maksa kunagi mobiiltelefonide pealt käibemaksu ja seega saab tegelikuks tellijaks olev firma mobiiltelefonid kätte odavamalt kui need ettevõtted, kes käibemaksu tasuvad. Tegelik tellija saab seega müüa telefone odavamalt ning teenida kiiret kasumit. Varifirma aga läheb samal ajal pankrotti.

Rootsi ja Taani raadio hinnangul on alates 2012. aastast Rootsi riigilt sellisel viisil välja petetud 90 miljonit krooni ja Taani riigilt omakorda 30 miljonit krooni. Rootsi ja Taani kroone ümber arvestades on petuskeemi raames kahelt riigilt välja petetud umbes 12,5 miljonit eurot.

Rootsi tuntuima terrorismieksperdi Magnus Ranstorpi hinnangul tuleb seda skeemi analüüsides välja, et terrorismi rahastamine on varem arvatust palju ulatuslikum ja läbimõeldum.

"Pettused on palju suuremad kui me teadsime. Nagu oleks kivi ümber pööranud ja avastanud sealt alt täiesti uue maailma. Kahjuks ei ole võimuesindajatel sellest asjast tervikpilti," nentis ta.

Ajakirjanikel pole seni veel õnnestunud täpselt selgitada, kui suur osa petuskeemiga teenitud rahast otseselt terrorismi rahastamisele kulus.

Näiteks kahtlustatakse, et osa rahast on läinud Hispaanias tegutsevale terrorivõrgustikule, mis tegeleb nn džihaadivõitlejate värbamisega. Selle võrgustiku vastu korraldas Hispaania politsei Põhja-Aafrikas asuvas Melilla linnas 2014. aasta mais haarangu. Politsei kinnitusel värbas võrgustik vähemalt 26 võitlejat, kes on nüüd sõdimas erinevates konfliktipiirkondades islamiäärmuslike rühmituste ridades.

Meediaväljaannete hinnangul on Taani ja Rootsi võimud petuskeemiga seotuses kahtlustatud isikutesse liiga leigelt suhtunud. Võimuesindajad aga pole soovinud teemat pikemalt kommenteerida.

Ekspert Ranstorpi arvates peaks võimud võimalike rahastajate teema prioriteediks tegema. "Terrorismi saab tõeliselt ohjeldada siis, kui sekkuda selle rahastamisse. Raha liikumist tuleb jälgida," rõhutas ta.