Kohus kaalub islamiterrorismi toetaja vanglast vabastamist ({{commentsTotal}})

Ramil Khalilov ja Roman Manko
Ramil Khalilov ja Roman Manko Autor/allikas: ERR

Harju maakohus kaalub järgmisel nädalal islamiterrorismi toetamises süüdi mõistetud mehe enne tähtaega vanglast vabastamist.

Kolmeks aastaks vangi mõistetud Ramil Khalilovi (26) karistusaja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 2015. aasta 13. aprillil.

Khalilovi ja Roman Manko (32) süüdimõistmine jõustus tänavu 10. aprillil, kui riigikohus ei võtnud nende kaitsjate kaebusi arutusele.

Nii jõustus Khalilovile mõistetud kolmeaastane ja Mankole mõistetud kaheaastane vanglakaristus.

Kohus tunnistas Khalilovi süüdi terroristlikku ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning Manko terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises.

Süüdistus

Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi (33) tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.

Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks.

2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest ja 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile „püha sõja“ toetuseks raha, märkis süüdistus.

Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ehk ta osutas Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.

Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda, märkis süüdistus.

2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, kuid ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.

Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.

Kaitsepolitsei pidas mehed kinni 2015. aasta 13. aprillil Tallinnas ning riigiprokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

"Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises," ütles menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik.

Tagaselja vahistamisele on määratud Tallinnas Lasnamäelt pärit Eesti kodakondsuseta konvertiit Ivan Sazanakov ehk Abdurrahman Azan, kes siirdus kaitsepolitsei andmetel äärmusrühmituse ISIS ridadesse võitlema 2013. aastal ning võttis Eestist kaasa ka oma naise ja kaks tütart.

Karistusseadustik näeb terrorikuriteo rahastamises ja toetamises süüdimõistmisel ette kahe- kuni 10-aastase vangistuse.

 

Toimetaja: Marek Kuul



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: