Eesti moslemite peaimaami hinnangul aitaks uus mošee terroriohtu vähendada
Eesti moslemite peaimaami Ildar Muhamedšini sõnul aitaks Eestisse uue mošee rajamine vähendada terroriohtu.
Lapsepõlve Lasnamäel veetnud Ildar Muhamedšin on esimeselt hariduselt toiduainete tehnoloog, kuid õppis Süürias araabia keelt ja sai islami õiguse diplomi mainekast Mediina ülikoolist Saudi-Araabias. Kahe kooli vahel andis ta Eesti kodakondsuseksami. Just Saudi-Araabias kohtas ta ka tatarlannast abikaasat Imani, kes tudeeris mehega sisuliselt samal erialal, vahendas "Pealtnägija".
Kui Liya Iman Makhmutova roll on eeskätt Koraani ja araabia keele õpetamine naistele-lastele ning kogukonna välissuhtlus, siis 46-aastane Ildar Muhamedšin on kogukonna juht ja islamiseaduste tõlgendaja ehk umbes paarile tuhandele Eesti moslemile peaks tema olema suunanäitaja vähemalt usuküsimustes.
Terrorirünnakud on saanud viimasel ajal juba peaaegu igapäevaseks ja paljud kurjategijad on öelnud, et panevad rünnaku toime Allahi nimel.
Ildar Muhamedšin ütles, et kõik tõelised moslemid, kes tõeliselt jumalat usuvad, on terrorismi vastu ning rünnakute ohvrite hulgas on ka moslemeid. Muhamedšini sõnul saavad terroristid Koraanist valesti aru.
ISIS on tema sõnul terroristlik organisatsioon. "Saan ainult öelda, mida räägivad kõik islamimaailma autoriteetsed õpetlased - see on terroristlik organisatsioon. Nende käitumine, nende kuriteod räägivad iseenda eest. /.../ See, mida nad teevad... me ju teame, et nende ohvriks langevad esimeses järjekorras inimesed sõltumata nende religioonist," rääkis peaimaam.
Suhe riigiga on jahe
Selleks, et Eestis ükski moslem ei radikaliseeruks, peab Muhamedšini sõnul olema hea religiooni õpe alates lapsepõlvest ja koostöö riigiga.
"Et seda poleks, peab olema hea, täielik taras’i õpe ehk religiooni õpe alates lapsepõlvest ja riik ise, kui ta seda tahab – nagu tahame meie, siin elavad moslemid ja kõik Eesti elanikud – kui me tahame ära hoida seda, et Allah hoidku, meid ei puudutaks see, mis juhtus teistes riikides, on möödapääsmatu teha ühistööd. See on riik ja islami kogukond, nad peavad tegema koostööd," rääkis ta.
Suhe riigiga on aga jahe. Alates 2001. aastast mainib pea iga kaitsepolitsei aastaraamat terrorismi peatükis moslemeid. Jutt algab alati stiilis – Eesti kogukond järgib mõõdukat islamit ega kujuta ohtu.
Sellele järgneb aga üllatavalt hästi informeeritud ülevaade siseelust. Islamiaktiviste on piiril puistatud, kogukonna Saudi päritolu rahastajate sidemeid puuritud ja igat pidi hoiatatud käremeelsete siia imbumise eest. 2014. aasta aastaraamatus öeldi juba selgelt, et koguduse ametlik juhtkond ignoreerib radikaalsuse ilminguid.
Muhamedšin tõdes, et kaitsepolitsei teab tavaliselt rohkem kui kogukond.
"See on nende töö. Kui inimene tuleb keskusesse, me ei küsi temalt passi, me ei küsi temalt tema CV-d, kus ta on õppinud. Kui ta hakkab rääkima millestki ohtlikust, kui ma ise kuulen, kui kuulevad teised meie keskuse liikmed, siis me peatame ta kohe," rääkis ta.
Radikaliseerumist ei märgatud
Lennujaama naabruses asuva kultuurikeskuse ja mošee hoone kuulub paberite järgi Saudi-Araabia kodanikule Omar Alshathrile, kes maksis 2009. aastal maja eest kinnitamata andmetel 12 miljonit krooni ja andis usuvendadele tingimusel, et siin toimib islamikeskus.
Kapo andmetel esindab Alshathri organisatsiooni Al-Waqf Al-Islami, mis rahastab fundamentaalset islamit järgivate mošeede ja koolide rajamist üle ilma.
Kogukonna juhid rõhutavad korduvalt, et Ülemistes tegutseb kultuuri- mitte ajupesukeskus.
"Kes tulevad meie keskusesse või meie loengutele, on normaalsed inimesed. Peab kaitsma neid ja töötama koos, et kaitsta oma riiki. Me elame Eestis ja me loodame, et Eestis on kõik korras, sest minu lapsed on Eesti kodanikud ja praegu nad identifitseerivad end nagu eestlased - tatarlased, aga eestlased ka," rääkis naiste tegevuse ja välissuhete juht Liya Iman Makhmutova.
Ometi lõhkes 2015. aastal uudispomm, kui ilmnes, et Lasnamäelt pärit Ivan Sazanakov, kes võttis nimeks Abdurrahman Azan, sõitis Süüriasse ISIS-e ridadesse ning kutsus järele ka naise ja pisikese tütre, keda omakorda kasutati hiljem muu hulgas kalifaadi propagandas.
Eesti peaimaami sõnul ta tundis Sazanakovi, kuid ei teadnud midagi tema radikaliseerumisest.
"Seda, et nad kuhugi sõidavad, nad kellelegi ei rääkinud ja keegi sellest ei teadnud. Nii palju kui me teadsime, sõitsid inimesed õppima. Ja kõik. Muidugi olime kõik väga üllatunud ja šokeeritud sellest," rääkis Liya Iman Makhmutova.
"Kahjuks nad vaatavad internetist ja võtavad sellised mõtted," lisas Ildar Muhamedšin.
Kui Sazanakovi ja ta pere saatus ning asukoht on teadmata, siis neid rahaliselt toetanud ja Süüriasse kolida aidanud kogudusevennad Ramil Khalilov ja Roman Manko pandi vastavalt kolmeks ja kaheks aastaks vangi terrorismi toetamise eest.
Ehkki hingekarjane taunib põhimõtteliselt nende tegu, leiab ta, et karistus oli liiga karm. Liya Iman Makhmutova arvab, et mehed ei olnud milleski süüdi.
Ildar Muhamedšin aga kutsus kaitsepolitseid keskuse liikmetele rääkima terrorismist ja sellest, kuidas seda märgata.
Asutati uus organisatsioon
Segased rahaasjad, rahvustevahelised pinged ja lõpuks veel otsene seos terrorismiga tekitas siiski kogukonna nooremas põlvkonnas nii suure rahulolematuse, et asutati uus organisatsioon ilma perekond Muhamedšinita.
Keevise tänava keskuse saudist omanik andis just uuele MTÜ-le üle hoone majandamise. Imaam ja tema abikaasa kinnitavad, et spirituaalse töö eest vastutavad endiselt nemad.
Imani sõnul puhuti konflikt lihtsalt üles. "Seda oli ilmselt kellelegi vaja. Ma võin vaid seda öelda. Põhimõtteliselt, kui me tuleme mošeesse /.../, siis väga kenasti suhtleme, palvetame, joome teed. Mingeid konflikte pole näha ega peaks näha olema," rääkis ta.
Nn paleepööre tõi siiski kaasa selle, et peaimaami suhtes esitati kaebus prokuratuuri, et ta kuritarvitab koguduse vahendeid, muu hulgas elab koos perega külaliste jaoks remonditud 113-ruutmeetrises korteris Kadriorus.
"Siiamaani mingid anonüümsed inimesed, kes end ei nimeta, kritiseerivad mind. Nad kritiseerivad mind, aga mingil juhul ei näita end. Mida need inimesed kardavad? Miks need inimesed avalikult oma kriitikat välja ei ütle, kui nad on rahulolematud või süüdistavad milleski mind? Teiseks, meie islamikoguduse liikmete positsioon on ja jääb, et minu poolt ei tehtud midagi halba. Neid vigu, mida tehti, meie koguduses selleks ei peeta. Mul oli õigus seda võtta," selgitas Ildar Muhamedšin.
Tuvastati, et Muhamedšin kasutas korduvalt koguduse rahalisi vahendeid isiklikuks tarbeks, näiteks pereliikmete telefoniarveteks, aga süü ja kahju suurust arvestades loobus prokuratuur imaami kriminaalkorras vastutusele võtmisest ja lõpetas menetluse oportuniteediga, määrates talle rahalise kohustuse 800 eurot.
Uus mošee teeks Eesti turvalisemaks
Kõik toimunu on teinud imaami soovi saada uus mošee veel tulisemaks. Tema sõnul teeks kauaoodatud korralik palvela Eesti elu ka turvalisemaks.
"Alati ma kuulen mõne riigi asutuses kui ka ajalehes, et on suur kriitika meie suunas - miks te ei õpeta koguduse liikmetele head. Aga teie, austatud riik kui ka linn, kas teie olete aidanud meid kas või ühe euroga?" ütles Ildar Muhamedšin.
"Kui ei ole ametlikku mošeed, ametlikku maja, siis kogunevad inimesed keldritesse nagu juhtub tihti Lääne-Euroopas. Nad ei käi mošees, nad käivad salajastes, põrandaalustes rühmades, kuskil keldrites, korterites /.../ nad propageerivad, vähe sellest et ise, aga nad kutsuvad noori, aktiivseid ja hakkavad neid värbama," kommenteeris Liya Iman Makhmutova.
"Ja pärast küsitakse, miks te ei ole kasvatanud. Aga me vajame kohta ja me vajame rahastamist ja kui seda kohta ja rahastamist ei tule meie oma riigist, meie kodumaalt, siis see tuleb teistelt," lisas peaimaam.
Toimetaja: Merili Nael