Minu esimene palgatöö kogemus pärineb Tartu rajooni Vladimir Iljitš Lenini nimelisest näidissovhoosist. Suviti oli koolinoortel võimalik selle eesrindliku majandi põldudel taskuraha teenida. Peamine töö oli kivide korjamine või peedivagude kõplamine.

Selleks tuli hommikul üsna vara jalgrattaga osakonna hoovile sõita. Seal loeti ametisse ilmunud üle ning seejärel paluti neil astuda veoautokasti, mis toimetas lasteväe põllule. Kella 12 ajal lõppes esimene vahetus ning auto sõidutas lapsed sööklasse. Kes soovis, võiski tööpäeva sellega lõppenuks lugeda, kuid piisava teenimishimu korral ei keelanud keegi teha ka teist vahetust, mis kestis tööpäeva tavapärase lõpuni.

Põllul kivide korjamine tähendas pidevat kummardamist ja küürutamist ning seejärel kivide traktorikärusse lennutamist. Ehkki meie ülesanne oli vaid väiksemate kivide koristamine, võttis kahevahetuseline tööpäev ikka korralikult läbi. Küllap see andis meile ellu kaasa illusioonivaba arusaama, et töö on sageli – või isegi enamasti – rutiinne pingutus, mitte mingi vahva seiklus.

Põllul talutud tuimust kompenseerisid aga palgapäeval osakonna kontoris välja makstud rublad. Oli üsna uhke tunne näha oma palgalehte ehtsate traktoristide ja autojuhtide omade seas. Aktiva poolele lisandus muidugi ka tööhooaja lõpus sovhoosi organiseeritud puhkelaager.

Tööinspektsioon on alates 2012. aastast juhtinud tänapäeva näidismajandite – meediakontsernide – tähelepanu asjaolule, et laste kasutamine suviste ajalehemüüjatena ei ole päriselt kooskõlas kehtivate seadustega. 7-12 aasta vanuseid lapsi võib meil rakendada ainult kergematel töödel reklaami, kunsti, kultuuri ja spordi valdkonnas.

Suvine lehelaste värbamine muidugi ongi meediakontsernidele pigem reklaamprojekt, kuid ikkagi peaks seaduse kohaselt laste juures viibima täiskasvanud juhendaja, nad ei tohiks tassida raskeid kotte ning noorematel kui 15-aastastel ei ole õigust tegeleda rahaga.

Laste tööpäev ei tohiks tänapäeval olla pikem kui kolm tundi, tegelikult aga venib see tihti terve päeva pikkuseks. Lapsed siuglevad kaubanduskeskuste parklates liikuvate autode vahel ning kuna nad kannavad kaasas sularahasummasid, asetavad nad end võimaliku ründe ohtu.

Mai lõpus saatiski tööinspektsioon lehelaste kasutamise eest väärteoprotokolli Ekspress Meediale, kes kaalub kohtusse pöördumist.

Paljud selle vaidluse kommenteerijad küsivad, kas nüüd on Eestis ametlikult välistatud võimalus ajalehepoisist miljonäriks tõusta. Nad meenutavad oma kogemust lehemüüjana ning leiavad, et see andis neile väärtusliku ettevalmistuse tulevaseks ettevõtjakarjääriks. Lehepakist kasudega lahti saamine õpetab lapsele algatusvõimet, järjekindlust, heas mõttes nahaalsust ning inimeste mõjutamise nippe. Kõik see on vajalik ka reaalses müügitöös täiskasvanuna.

Samas kehtib seadus kõigile ning ei saa ju ka eitada, et lapsi tuleb kaitsta võimalike tervisekahjustuste ning ohuolukordade eest. Meie moodsas ühiskonnas ei peaks lehelaste töö enam olema korraldatud saja aasta taguse Metsiku Lääne mudeli järgi, kust pärineb ka see lehepoisist miljonäriks saamise kahtlase väärtusega müüt.

Näiteks väljastavad meie pangad juba viipekaarte, millega on väiksemaid tehinguid võimalik sooritada kiiresti ja kontaktivabalt. Kui lehelapsed varustada neid kaarte tunnistavate mobiilsete makseterminalidega, siis oleksid nad vabastatud suurte sularahasummade kaasas kandmisest ning võimaliku ründe alla sattumisest. Sama lihtne peaks olema varustada lapsed mingi mobiilse seadmega, mille abil nad saavad kiiresti abi kutsuda või küsida nõu täiskasvanud juhendajalt. Raskeid lehekotte peaks aga olema võimalik asendada kärudega.

Usun, et nende lihtsate uuenduste elluviimise korral võiks suvine taskurahateenimine seaduslikult jätkuda. Ning muidugi – ka ühe mõnusa puhkelaagri võiksid näidismeediakontsernid oma lehelastele tööhooaja lõpus korraldada. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.