Tallinna tehnikaülikooli doktorandi, toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teaduri Rain Kuldjärve sõnul teab maailm hetkel üksnes õlle- ja veinipärme ning oskab soovitusi anda just erinevate viinamarjasortide puhul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aga õuna võetakse kui ainult õuna, soovituste andmisel ei osata teha praegu vahet kulikovskajel, antonovkal, valgel klaaril, mis iganes sordil," rääkis Kuldjärv.

Oma doktoritöös uuribki Kuldjärv õunasorte, nende keemilist koostist ning nende kombinatsioone erinevate pärmidega ehk töötab välja spetsiaalselt siidrite valmistamiseks mõeldud pärme, mida praegu veel turul ei ole.

"Siidriturg näitab väga tugevat trendi maailmas ja tänu sellele on paljud tootjad hakanud pöörduma selle poole, et andke nüüd mulle täpsemaid soovitusi, kuidas siis seda paremini fermenteerida," selgitas Kuldjärv.

Kui laboris saab katseid teha kuni liitriste pudelitega, siis koostöö Põlvamaal asuva Siidrikojaga võimaldab katseid teha suurte kogustega, mis annab ka selgema pildi, kuidas üks või teine pärm täpselt töötab.

"Kui me tahame tõesti tippkvaliteediga toodet teha, siis meil peab olema päris hea arusaamine, milliste pärmidega mida on võmalik saavutada," ütles Siidrikoja juhatuse liige Sulev Nõmmann.

Siidri tootmiseks sobilike pärmide väljatöötamine peaks tulevikus viima selleni, et kui meile täna soovitatakse restoranides kindla sordi viinamarjade veine, siis tulevikus soovitatakse ka kindla õunasordi siidreid.

Kuldjärv lisas, et kuigi siidripärmi väljatöötamisel on tööpõld lai ning tööd jagub veel pikkades aastakümneteks, on tulemus seda lõpuks väärt.

"On päris äge niimoodi mõelda, et Eesti on siis päris olulisel tasemel maailmas selle siidri arendusel," sõnas ta.