Seksuaalsest jälitamisest ja ahistamisest said süüteod ({{commentsTotal}})

Naistevastane vägivald.
Naistevastane vägivald. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod, teatas justiitsministeerium.

Ahistava jälitamisega on tegemist juhul, kui teine inimene, kelleks võib olla praegune või endine pereliige või kolleeg või tuttav aga ka täiesti võõras inimene, kannatanu tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tulemusel kannatu tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud, seisab justiitsministeeriumi pressiteates.

Sellise tegevuse tõkestamiseks oli seni võimalik pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. Nüüd on võimalik pöörduda ahistava jälitamise korral ka politsei poole. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu oluliselt häirib, peab olema korduv ning kannatanu tahte vastane.

Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral – kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks kui üks isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja enda alakeha teise vastu hõõrub.

Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud mingite kindlate kannatanu keha piirkondadega, kuid seksuaalse ahistamisena ei käsitleta nö liputamist. Samuti ei mahu uue koosseisu alla kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamine.

Seksuaalne ahistamine on karistusseadustiku järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis aga uue paragrahvi alla ei mahu, on aga karistatavad avaliku korra rikkumisena.

Kriminaliseeriti ka suguelundite sandistamine ja sundabielud

Jõustus ka muudatus, mis kriminaliseerib naise suguelundite sandistava moonutamise ja sundabielud. Kuigi nimetatud teod ei ole teadaolevalt Eestis levinud, tuleneb nende kuriteokoosseisude rakendamise vajadus globaliseeruvast maailmast ja suurenenud rändest. Naise suguelundite sandistav moonutamine on levinud peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, ent ka Aasia ja Lähis-Ida riikides.

Naise suguelundite sandistav moonutamine on inimõiguste rikkumine, mis kahjustab naiste ja tütarlaste tervist, privaatsust ning võib osutuda eluohtlikuks. Selline tegu on karistatav analoogselt muu raske tervise kahjustamisega.

Nii suguelundite sandistav moonutamine kui sundabielu pannakse toime eelkõige alaealiste suhtes, mistõttu on muudetud ka nende tegude aegumise regulatsiooni. Kui tegu on toime pandud alaealise vastu, siis teo karistatavuse aegumine peatub kuni kannatanu täisealiseks saamiseni ning seejärel on kannatanul aega olenevalt teo raskusest kas viis või kümme aastat politseile avalduse tegemiseks.

Sundabielu on reguleeritud inimkaubanduse kuriteokoosseisu sätete kaudu, kuhu on lisatud ka teine muudatus - karistatavaks muutus inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine.

Jõustunud karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused on seotud Eesti ühinemisega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga.

Kõnealune konventsioon võeti vastu 2011. aasta aprillis Istanbulis, Eesti allkirjastas selle 2014. aasta detsembris ja riigikogu ratifitseerib eeldatavalt tänavu septembris. Konventsiooni eesmärk on töötada välja laiaulatuslik raamistik, poliitikad ja meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Konventsiooniga ühinemiseks viidi Eesti õigus konventsiooni nõuetega vastavusse ja viimase suurema muudatusena loodi  karistusseadustiku uued süüteokoosseisud.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: