Seksuaalset ahistamist eraldi kuriteona seadustesse ei panda

Justiitsminister Urmas Reinsalu soov seksuaalset ahistamist mitte kriminaliseerida saab teravat kriitikat.
Eesti Päevaleht kirjutab, et Reinsalu esitles eelmisel nädalal riigikogus uut seaduseelnõu, millega hakatakse muutma naistevastast vägivalda käsitlevaid karistusseadustiku sätteid ning kuigi paljude ministri ettepanekutega on nõustutud, siis naisorganisatsioonide hinnangul on arvestamata jäetud korduv soovitus teha seksuaalsest ahistamisest omaette kuritegu.
Eesti seadusandlus viiakse kooskõlla Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) nõuetega ning selle raames kriminaliseeris justiitsministeerium näiteks naise suguelundite sandistava ümberlõikamise, sundabielu ja ahistava jälitamise.
Eesti naisteühenduste ümarlaud ja Eesti naiste varjupaikade liit esitasid juba eelnõu tegemise ajal ettepaneku, et ka seksuaalne ahistamine on tarvis eraldi süüteona sätestada, kuid justiitsministeerium ei arvestanud sellega.
Vastati, et teema on juba kaetud soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud seksuaalse ahistamise definitsiooniga ja selle alusel saab pöörduda tsiviilkohtusse.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et seksuaalse ahistamise paragrahvi ei ole otstarbekas karistusseadustikku panna ja seda ei nõua ka Istanbuli konventsioon. "See oleks ülereguleerimine," märkis ta.
Toimetaja: Marek Kuul