Brüsselis algas Brexiti-kõneluste teine voor
Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise teemal algas esmaspäeval Brüsselis järgmine läbirääkimistevoor.
Suurbritannia poolt läbirääkimisi juhtiv David Davis ja Euroopa Liitu esindav Michel Barnier märkisid, et sel nädalal tegeletakse kolme suure teemaga: kodanike õigused, finantsprobleemid ja piiriküsimused, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Euroopa kolleegidega kohtuv Briti välisminister Boris Johnson avaldas lootust, et liikmesriigid võtavad vastu Londoni pakkumise, mille järgi Suurbritannias elavad Euroopa Liidu kodanikud saavad pärast Brexitit jääda küll riiki, kuid peavad uuendama oma sealset elamisluba uutel tingimustel.
"Ma olen väga rahul, et kõnelused algavad. Nagu te teate, siis Briti valitsuse poolt on lauale pandud õiglane ja väga tõsine pakkumine, mis puudutab kodakondsust. Me hindame väga kõrgelt oma 3,2 miljonit Euroopa Liidu kodanikku," ütles Johnson.
Eelmine voor leidis aset juuni eelviimasel nädalal. Tookord leppisid Suurbritannia Brexiti-minister David Davis ja Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier kokku edasiste kõneluste ajakavas ning muudes korralduslikes küsimustes, vahendasid Yle ja BBC.
"Täna leppisime kokku kuupäevades, me leppisime kokku korralduses ja me leppisime kokku läbirääkimiste prioriteetides," ütles Barnier 19. juunil ühisel pressikonverentsil Brexiti-minister Davisega.
Barnier' sõnul soovivad nad "leppida nii kiiresti kui võimalik kokku Ühendkuningriigi lahkumisega seotud väljakutsete peamistes põhimõtetes", seal hulgas lahkumisarves, EL-i kodanike õigustes Suurbritannias ja Põhja-Iirimaa tulevikus.
"Hoolimata eelmise aasta referendumist on meid ühendavat rohkem kui seda, mis meid lahutab," ütles omakorda Davis.
Eesmärgiks on nädala pikkuseid läbirääkimisi korraldada iga kuu ning vahepeal teevad London ja Brüssel vastastikku ettepanekuid.
Euroopa Liidu poolel on kõige suuremaks küsimuseks see, et Suurbritannialt on seni saadud vähe informatsiooni selle kohta, millised on Londoni täpsemad seisukohad küsimustes, mis puudutavad näiteks nn lahkumisarvet ja seda, kuidas hakkab Ühendkuningriik suhtuma liikmeks oleku ajal võetud majanduslikesse kohustustesse.
Referendum Suurbritannia EL-ist lahkumise asjus leidis aset 2016. aasta juunis. BBC andmetel käis tookord hääletamas rohkem kui 30 miljonit kodanikku. EL-ist lahkumist toetas 51,9 protsenti osalenutest. Valimisaktiivsus oli 71,8.
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael