Brüsselis algas Brexiti-kõneluste teine voor ({{commentsTotal}})

{{1500276120000 | amCalendar}}

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise teemal algas esmaspäeval Brüsselis järgmine läbirääkimistevoor.

Suurbritannia poolt läbirääkimisi juhtiv David Davis ja Euroopa Liitu esindav Michel Barnier märkisid, et sel nädalal tegeletakse kolme suure teemaga: kodanike õigused, finantsprobleemid ja piiriküsimused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa kolleegidega kohtuv Briti välisminister Boris Johnson avaldas lootust, et liikmesriigid võtavad vastu Londoni pakkumise, mille järgi Suurbritannias elavad Euroopa Liidu kodanikud saavad pärast Brexitit jääda küll riiki, kuid peavad uuendama oma sealset elamisluba uutel tingimustel.

"Ma olen väga rahul, et kõnelused algavad. Nagu te teate, siis Briti valitsuse poolt on lauale pandud õiglane ja väga tõsine pakkumine, mis puudutab kodakondsust. Me hindame väga kõrgelt oma 3,2 miljonit Euroopa Liidu kodanikku," ütles Johnson.

Eelmine voor leidis aset juuni eelviimasel nädalal. Tookord leppisid Suurbritannia Brexiti-minister David Davis ja Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier kokku edasiste kõneluste ajakavas ning muudes korralduslikes küsimustes, vahendasid Yle ja BBC.

"Täna leppisime kokku kuupäevades, me leppisime kokku korralduses ja me leppisime kokku läbirääkimiste prioriteetides," ütles Barnier 19. juunil ühisel pressikonverentsil Brexiti-minister Davisega.

Barnier' sõnul soovivad nad "leppida nii kiiresti kui võimalik kokku Ühendkuningriigi lahkumisega seotud väljakutsete peamistes põhimõtetes", seal hulgas lahkumisarves, EL-i kodanike õigustes Suurbritannias ja Põhja-Iirimaa tulevikus.

"Hoolimata eelmise aasta referendumist on meid ühendavat rohkem kui seda, mis meid lahutab," ütles omakorda Davis.

Eesmärgiks on nädala pikkuseid läbirääkimisi korraldada iga kuu ning vahepeal teevad London ja Brüssel vastastikku ettepanekuid.

Euroopa Liidu poolel on kõige suuremaks küsimuseks see, et Suurbritannialt on seni saadud vähe informatsiooni selle kohta, millised on Londoni täpsemad seisukohad küsimustes, mis puudutavad näiteks nn lahkumisarvet ja seda, kuidas hakkab Ühendkuningriik suhtuma liikmeks oleku ajal võetud majanduslikesse kohustustesse.

Referendum Suurbritannia EL-ist lahkumise asjus leidis aset 2016. aasta juunis. BBC andmetel käis tookord hääletamas rohkem kui 30 miljonit kodanikku. EL-ist lahkumist toetas 51,9 protsenti osalenutest. Valimisaktiivsus oli 71,8.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: