Davis tahab ELis viibivate brittide tervisekindlustuse säilimist ({{commentsTotal}})

Brexiti minister David Davis Briti parlamendi alamkojas.
Brexiti minister David Davis Briti parlamendi alamkojas. Autor/allikas: PRU/AFP/Scanpix

Suurbritannia valitsus peaks esmaspäeval avaldama üksikasjalise plaani oma seisukohtadest migrantide õiguste üle. Brexiti-minister David Davis tahab Euroopa tervishoiukindlustuse süsteemi säilimist brittide jaoks, kui nad viibivad Euroopa Liidu riikides.

Brexiti-minister rääkis BBC-le antud intervjuus selle plaani mõningatest detailidest. Esimesena nimetas ta Theresa May 15-leheküljelisest plaanist tasuta tervishoiuteenust Briti turistidele, kui nad on puhkusel ELi riikides.

Davis tahab, et EL jätkaks praeguse Euroopa tervishoiukindlustuse kaardi süsteemiga. Kui Brüssel keeldub, moodustab valitsus vastava fondi, lubas Davis. Kriitikud arvavad, et Davis kahjustas selle lubadusega oma positsiooni läbirääkimistel.

Liberaaldemokraadist parlamendisaadik Tom Brake ütles, et see näitab, kui meeleheitel valitsus on. Ta märkis, et valitsus ei ole Brexitit korralikult ette valmistanud ja laseb nüüd maksumaksjatel see kinni maksta. Brake'i sõnul on David Davis umbes sama enesekindel nagu purjus köietantsija, aga kui ta alla sajab, kannatab terve riik.

Kriminaalide kohta teatas Davis, et ELi kodanikud peavad läbima kriminaalse taustakontrolli, kui taotlevad alatiseks Suurbritanniasse jäämist. Ta lubas, et igaüks, keda peetakse soovimatuks, saadetakse välja. Nagu ta ütles, on kriminaalide väljasaatmine pärast Brexitit üldsuse heaolu arvestades parem kui hakata tõestama, et nad ohustavad tõsiselt ühiskonna põhihuve, nagu praegune ELi direktiiv nõuab.

Veel rääkis Davis valitsuse niinimetatud juriidilisest punasest joonest, mis puudutab migrantide õigusi. Ta ütles, et Euroopa kohtul ei saa olema Ühendkuningriigis elavate euroliidu kodanike üle pärast Brexitit mingit jurisdiktsiooni. Kuid ta möönas, et kõne alla võivad tulla teatud laadi üleminekukorraldused.

Arvatakse ka, et täielikku kontrolli migratsiooni üle ei pruugita kohe saavutada, ning oletatakse isegi, et mingis vormis võib vaba liikumine jätkuda. Seda võidakse nimetada muudmoodi, aga nimel polegi tähtsust. Leiboristide esindaja sõnul on tähtis seada esikohale töökohad ja majandus.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERRi raadiouudised



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: