EL-i läbirääkija Michel Barnier ütles, et Suurbritannia ei ole teinud piisavalt selgeks oma seisukohti neis küsimustes ja see takistab edusammude tegemist, vahendas BBC.

"Me nõuame selgust finantsarvelduse, kodanike õiguste ja Iirimaa osas - mille kaks põhipunkti on ühine reisipiirkond ja Suure Reede kokkulepe - ning teiste teemade osas, mille puhul on selle nädala kogemused näidanud, et me teeme paremaid edusamme, kui meie vastastikused seisukohad on selged," rääkis Barnier.

Tema sõnul on üksmeel mõnes valdkonnas seoses sellega, kuidas välismaal elavaid britte ja Suurbritannias elavaid EL-i kodanikke peaks pärast Brexitit kohtlema.

Ta lisas, et Brüsseli hinnangul peaks aga kodanike õigusi toetama Euroopa Kohus, kuid Briti peaminister Theresa May on selle välistanud.

Barnier' kinnitusel on erimeelsus ka tulevaste pereliikmete ning teatud sotsiaaltoetuste ekspordi suhtes.

"Ma tean, et läbirääkimistel tuleb kompromisse teha, aga me pole veel sinnani jõudnud. Ma arvan, et ma olin väga selge ja läbipaistev selle koha pealt, kui ütlesin, et osad teemad on teistest lahutamatud. See on finantskokkulepe. Me tahame selle suhtes selgust, me peame suutma teha rohkem koostööd enne, kui jõuame kompromissivaldkondadesse," lisas ta.

Briti Brexiti minister David Davis ütles, et läbirääkimised nn lahutusarve üle on olnud jõulised. Ta teatas, et edusamme on küll tehtud, kuid mõlemad osapooled peavad näitama üles paindlikkust.

"Me mõlemad tunnistame, et teineteise ees olevad kohustused tuleb selgeks teha, nii õiguslikult kui ka vastastikuse koostöö vaimus," sõnas ta.

"Meil on olnud sel nädalal jõulised, kuid konstruktiivsed kõnelused. Ilmselgelt on veel palju, millest rääkida ja tööd, mida enne lahendusele jõudmist teha. Lõppude lõpuks vajab lahenduseni jõudmine paindlikkust mõlemalt poolelt," rääkis Davis.

Minister lisas, et Suurbritannia saaks hakkama, kui ta peaks lahkuma "karistavast" kaubandusleppest EL-iga, kuid lisas, et keegi ei eelda karistusleppe sõlmimist. "Michel ja mina jõuame hea leppeni," märkis ta.