Valitsuse otsus lõpetada alates 2019. aastast rongiliiklus Lelle-Pärnu liinil on paratamatu ja loogiline. Tõepoolest, kui riik on võtnud nõuks rajada Tallinna ja Pärnu vahele kalli kiirraudtee, siis ei ole mõtet kulutada veel täiendavalt raha Pärnusse viiva vana raudtee kümneks aastaks töökorda kõpitsemisele. Liiatigi kui suurem osa sellest kümnest aastast kuluks lakkamatule raudteeremondile, mille lõppedes vastvalminud raudtee lihtsalt maha jäetaks. Pärnakad on eesotsas oma linnapea Romek Kosenkraniusega olnud Rail Balticu entusiastlikud toetajad ning küllap on nad vana raudtee kadumisega seetõttu juba aegsasti arvestanud.

Kuid vana raudteed ei tohi koomale tõmmata ega unarusse jätta neis Eesti piirkondades, mida Rail Baltic läbima ei hakka. Seetõttu tuleb järgnevateks aastateks ja aastakümneteks kõrva taha panna majandusminister Kadri Simsoni lubadus, et Lelle-Pärnu liini sulgemine ei ähvarda Türi ja Viljandi suunalise rongiliikluse tulevikku ning selle kvaliteet, eriti just sõidukiirus, hakkab hoopis paranema. Pidagem need sõnad meeles ning nõudkem riigilt nende järgi käimist ka siis, kui majandusministri toolil istuvad juba hoopis uued inimesed.

Kvaliteetne siseriiklik raudteeühendus on sama oluline nagu rahvusvahelinegi ühendus ning esimest ei tohi tuua teise ohvriks. Ainult kiiretel ja mugavatel rongidel on meie laiuskraadidel võime vahemaid lühendada ning tuua Türi, Tartu või Narva Tallinnale aegruumiliselt palju lähemale, kui seda suudavad autod ja bussid. Reisijad ongi seda mõistnud, nagu kinnitab Elroni rongide üha kasvav populaarsus: näiteks tänavu juunis sõitis nendega 9% rohkem reisijaid kui eelmisel aasta juunikuus.

Skeptikud on avaldanud kartust, et Rail Balticu valmides ei pruugi riigil jätkuda raha kahe kahjumliku raudteevõrgu üleval pidamiseks, eriti kui kaubavahetus Venemaaga – mis on nii vana raudtee kui Rail Balticu ärilise äratasuvuse eelduseks – endistviisi kiratseb. Valitsus kinnitas Rail Balticu ehitamise lepingut allkirjastades ja riigikogu seda ratifitseerides, et need kartused on alusetud.

Ega siis midagi, härga sarvest, riiki sõnast.

Kui muretsemiseks pole põhjust, siis pole ka riigil põhjust end siseriikliku raudtee edasisel arendamisel tagasi hoida. Üha suureneva reisijatehulga teenindamiseks tuleb Elronile uusi ronge seega juurde osta, Haapsalu raudtee tuleb valmis ehitada ning Tartu liin renoveerida kiiruseni 160 kilomeetrit tunnis. Niiviisi kinnitaks riik kõige paremini, et kartused Eesti-sisese raudteeliikluse tuleviku suhtes on alusetud ning reisiliiklus jätkub ja areneb ka väljaspool Rail Balticut.

Pikemas perspektiivis tuleks aga teoks teha juba 1930. aastatest pärinev kava rajada Tartu-Viljandi-Pärnu raudteeliin, mis omal ajal sõja puhkemise tõttu ehitamata jäi. Rail Baltic annab sellele liinile täiendava õigustuse, sest see võimaldaks lõuna-eestlastele mugavat pääsu Pärnussse Riia rongile. Uue arengutõuke annaks liin kõigile kolmele linnale ning nende lähiümbrusele. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.