240 kohtumist ja 4500 väliskülalist: mida tehti eesistumise esimesel kuul? ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja peaminister Jüri Ratas Tallinnas eesistumise avavisiidil.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja peaminister Jüri Ratas Tallinnas eesistumise avavisiidil. Autor/allikas: EU2017EE

Eesistumise esimene kuu on selja taga; augustis puhkab Eesti kõrgetasemelistest väliskülalistest, et septembris uue hooga jätkata. Juulis külastas Eestit 4588 erinevate valdkondade asjatundjat, kes osalesid Euroopa Liidu ministrite nõupidamistel, ekspertkomisjonides ja konverentsidel. Eestis toimus kuu aja jooksul 40 ja Brüsselis ligi 200 kohtumist.

Milliste tulemusteni on esimese kuu jooksul Eesti juhtimisel jõutud?

  • Liikmesriigid leppisid kokku Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvepositsioonis. Edasised läbirääkimised Euroopa parlamendiga jätkuvad oktoobris-novembris.
  • Euroopa Liidu ja Jaapani juhid jõudsid üksmeelele kaubandusleppe osas, mis annab hoogu EL-i ja Jaapani kaubandus- ja majanduspartnerlusele. Edasi jätkub töö rakendamiseks vajalike dokumentidega.
  • Siseministrid kiitsid kohtumisel heaks Euroopa komisjoni tegevuskava Vahemere keskosa rändeolukorra leevendamiseks.
  • Liikmesriigid leppisid kokku pagulaste kvalifikatsioonitingimuste määruse eelnõus. Täpsemalt lepiti kokku, et liikmesriigid tagavad abisaajale kõigis liikmesriikides ühetaolised õigused, et hoida ära edasist rännet. Samuti lepiti kokku, et liikmesriigid hakkavad kohaldama ühiseid kriteeriume, et otsustada, kes vajavad tõeliselt rahvusvahelist kaitset.
  • Alaliste esindajate komitee leppis kokku nn sinise kaardi direktiivi eelnõus, mis pakub kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule ja majandusinnovaatoritele teatud tingimustel kogu Euroopas kehtivat elamis- ja tööluba ehk nn sinist kaarti, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet.
  • Euroopa Liidu 28 liikmesriigi ja Norra telekommunikatsiooni ministrid allkirjastasid 5G deklaratsiooni, millega soovivad toetada ülikiiret internetiühendust, tehnoloogiat ja asjade interneti arengut.
  • Eesti avas Tallinnas isejuhtivate busside liini.
  • EL-i keskkonnaministrid kinnitasid rahvusvaheliselt pingestunud olukorrast hoolimata jätkuvat toetust Pariisi kliimakokkuleppele.
  • Eesti allkirjastas koos järgmiste eesistujate Bulgaaria ja Austriaga kolmepoolse kokkuleppe soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks EL-is järgmise 18 kuu jooksul.

Toimetaja: Anette Parksepp



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: