Kreeka blokeerib Euroopa Liidu uue sanktsioonipaketi kehtestamist Venemaale, nõudes, et juba varasemalt kehtestatud sanktsioonides tehtaks erand tema LNG-tankeritele, kirjutas väljaanne Financial Times (FT). Venemaal LNG ostmise keeld peaks hakkama kehtima uuest aastast ning see otsus sisaldus juba 19. sanktsioonipaketis, mis võeti vastu 2025. aasta 23. oktoobril.

Financial Timesi allikate sõnul ütles Kreeka esindaja Euroopa Liidus kolmapäeval teiste liikmesriikide saadikutele, et kavandatavad sanktsioonid Venemaa LNG suhtes hävitaksid Dynagase äritegevuse.

Kreeka ettevõttel on 27 gaasitankerit ja see on Vene gaasi suurvedaja

Merendusportaali Equasis andmetel opereerib Dynagas 27 gaasitankerit, millest ligikaudu kolmandik on Arc7 jääklassiga alused. Need tankerid on ehitatud töötama Arktika jääoludes ning saavad teenindada Venemaa Kaug-Põhjas asuvat Jamali LNG projekti.

Kreeka laevandusmagnaadile George Prokopioule kuuluvad nii Dynagas kui ka naftatankeritega tegelev ettevõte Dynacom on viimase kolme aasta jooksul teeninud Venemaa toornafta vedudelt hinnanguliselt vähemalt 915 miljonit dollarit – rohkem kui ükski teine Kreeka laevandusettevõte, märkis FT.

Dynacom oli üks esimesi ettevõtteid, kes otsustas USA ja Iisraeli ning Iraani vahelise konflikti esimestel nädalatel saata oma tankerid läbi Hormuzi väina, hoolimata suurenenud julgeolekuriskidest.

Financial Timesi arvutuste kohaselt, mis põhinevad andme- ja analüüsiettevõtte Kpleri andmetel, on Dynagas alates 2025. aasta algusest vedanud 11 laevaga üle 10 miljoni tonni Venemaa veeldatud maagaasi (LNG). FT tuvastas, et selle aja jooksul tegid 11 Dynagase laeva kokku 144 reisi.

Aruteludega kursis olnud allikate sõnul põhjendas Kreeka oma vastuseisu sanktsioonidele sellega, et Dynagas ei saaks oma Arc7 jääklassiga laevu mujal kasutada ning oleks sunnitud need müüma väljapoole läänt. Tegemist on väga spetsialiseeritud alustega, mis kuuluvad maailma kõige keerukama ehitusega laevade hulka ning mille maksumus on ligikaudu 300 miljonit USA dollarit tükk.

Ülejäänud Arc7 laevastikku opereerivad Seapeak, mille omanik on New Yorgis asuv investeerimisfirma Stonepeak, ning Jaapani Mitsui O.S.K. Lines. Üks selline alus kuulub Venemaa riiklikule laevandusettevõttele Sovcomflot.

Kreeka valitsus ja Dynagas ei vastanud Financial Timesi kommentaaripalvetele kohe.

Esmaspäeval ütles Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas, et liikmesriigid ei ole seni suutnud 21. sanktsioonipaketis kokkuleppele jõuda, kuid tema hinnangul võib see juhtuda peagi.

"Mul on kahju, et meil ei ole veel kokkulepet 21. sanktsioonipaketi kohta. Kuid võin öelda, et oleme sellele üsna lähedal," ütles Kallas pärast EL-i välisministrite nõukogu toimunud pressikonverentsil.

Meedia andmetel lükati läbirääkimised edasi 23. juulini, kuna EL-i liikmesriikide alalised esindajad ei suutnud kolmapäeval Brüsselis toimunud kohtumisel üksmeelt saavutada.

Anonüümsele diplomaadile tuginenud USA majandusuudiste väljaanne Bloomberg teatas, et EL-i liikmesriigid leppisid kokku jätta Venemaa nafta hinnalagi vähemalt 23. juulini tasemele 44,10 USA dollarit barreli kohta, samal ajal kui ametnikud püüavad saavutada laiemat kokkulepet kogu sanktsioonipaketi üle.

Sanktsioonipaketi vastuvõtmiseks on vaja kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi ühehäälset toetust. Paketiga on plaanis pikendada ka Venemaa nafta hinnalae külmutamine.