"Rikkumiste üldarv on praktiliselt sama, mis eelmise aasta samal perioodil ning ka trahvide kogusumma jääb samasse suurusjärku," ütles keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.

Esimesel poolaastal alustati 242 menetlust kalapüügiseaduse alusel, sealhulgas 234 väärteomenetlust ja kaheksa kriminaalasja.

Lisaks eemaldati püügilt ligi 2000 ebasele kuuluvusega püügivahendit, millest rohkem kui pooltel juhtudel oli tegemist nakkevõrkudega.

Menetluste arvu poolest on teisel kohal jäätmevaldkond 147 väärteo- ja ühe kriminaalmenetlusega. Ka enim ettekirjutusi on tehtud seoses jäätmetega ehk 30-st tänavu tehtud ettekirjutusest 17 on seotud jäätmekäitlusnõuete rikkumisega.

Näiteks on jäätmekäitlusfirma võtnud vastu lubatust rohkem jäätmeid või selliseid jäätmeid, mida ta ei tohi käidelda. Suuremad probleemid on seotud ohtlike jäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega.

"Personali vähenemine sunnib meid tegema valikuid. Tegeleme tõsisemate ja keskkonda enim mõjutada võivate probleemidega ning seetõttu on trahvisaajate hulgas rohkem juriidilisi isikuid, millest tulenevalt on ka trahvisummad suuremad, ulatudes kuni 10 000 euroni. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on keskmine trahvisumma tõusnud 14 protsenti," ütles Avarsalu.

Inspektorid on kuue kuuga teinud ühtekokku 3795 kontrollkäiku, keskmiselt iga kaheksas kontrollimine tõi kaasa süüteomenetluse alustamise.

Menetluste arvu järgi võib probleemsemateks piirkondadeks pidada Harju-, Tartu-, Pärnu- ja Ida-Virumaad. Kolmes esimesena nimetatud maakonnas annavad tooni kalapüügirikkumised, Ida-Virumaal oli enim jäätmealaseid rikkumisi.