Kohus: omavalitsuste korraldatavad topeltvalimised on õigustühised ({{commentsTotal}})

Sundliitmise vastu protestivatel omavalitsuste oma reeglite järgi korraldatavad nn paralleelvalimised on õigustühised, leidis Tallinna ringkonnakohus neljapäeval tehtud otsuses.

Järvamaa Koeru vallavolikogu otsustas 21. juunil, et 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimisel lähtuda olemasolevast haldusjaotusest ning valida Koeru vallavolikogu. Otsusega määrati volikogu liikmete arv, moodustati valimisringkond, jaotati mandaadid ning moodustati valla valimiskomisjon.

Samas otsustas valitsus 22. juunil oma määrusega moodustada Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ja Koigi valla ühinemise teel uue haldusüksuse, mille nimeks määrati Järva vald. Ühinemine jõustub Järva vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Järva maavanem tegi seepeale Koeru vallale ettepaneku vallavolikogu otsuse tühistamiseks, kuid ei tühistanud seda ning maavanem pöördus kohtusse.

Ringkonnakohus leidis, et valimistoimingute tegemine Koeru vallavolikogu otsuse alusel loob olulisi takistusi õiguspäraste valimiste korraldamisel, sest samas kuuluvad täitmisele Järva maavanema valimistoimingute korraldused.

"See mõjutab olulisel määral valimiste läbiviimist ning loob pinnase valimistega seotud rikkumiste toimepanemiseks. Keerulises olukorras on Koeru vallasekretär, kes peab osalema mõlemas valimiskomisjonis, sh ilmselt üksteisega vastuolus olevate otsuste tegemises," seisab kohtumääruses.

Ebaselgus on kohtu hinnangul ka lisaks Koerule ka Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi valdades, sest valijatele ja kandidaatidele ei ole üheselt arusaadav, kas valimistega seotud õigused on hõlmatud ka Koeru valla territooriumiga või mitte.

"Selline ebaselgus võib tuua kaasa olukordi, kus kõiki kandidaate ei seata õigeaegselt üles ning kus valimiskomisjoni liikmed ei suuda anda üheseid ja veenvaid selgitusi. Sel moel kannatab väga olulisel määral valimiste usaldusväärsus ning demokraatlik korraldus, mis on lubamatus vastuolus avaliku huviga ning mida tuleb kõigi võimalustega ning võimalikult kiiresti ära hoida," on ringkonnakohtu seisukoht.

Valimiskomisjon on topeltvalimisi tauninud

Ka vabariigi valimiskomisjon taunib sundliitmise vastu protestivate omavalitsuste käitumist, kes kavatsevad korraldada sügisel oma territooriumil ise valimised.

Vabariigi valimiskomisjoni hinnangul ei ole õigusriigile omane kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eel tekkinud olukord, kus osa sundliitmise kohtus vaidlustanud valdadest mängivad mõttega korraldada paralleelvalimised haldusreformi eel kehtinud piiride alusel, teatas komisjon 7. augustil.

Valimiskomisjoni esimehe Meelis Eeriku sõnul oleks kohaliku tasandi isetegevus valimiste valdkonnas vastutustundetu ning vastuolus riigis kehtivate õigusnormidega.

"Eesti on õigusriik, kus kehtivad seadused ja määrused, mille alusel tuleb valimisi korraldada," sõnas Eerik. "Niikaua, kui kohus pole asjakohaste määruste jõustumist peatanud või neid kehtetuks tunnistanud, määrused kehtivad ja nende alusel korraldatakse ka valimisi," ütles valimiskomisjoni esimees.

Praeguse seisuga on riigikohtus valitsuse määrused sundliitmise kohta vaidlustanud 13 omavalitsusüksust, neist osa käitumine viitab, et nad on kaalumas võimalust korraldada paralleelvalimisi.

Valimiskomisjon teatas, et omavalitsusüksuste sundliitmise vaidlustamise fakt ei tähenda seda, et liitmisotsus on tühine ning valimisi võib korraldada meelevaldselt.

Kui omavalitsusüksustes on valimisi korraldavad õigusaktid vastu võtnud nii vallavolikogu kui ka maavanem, tuleb lähtuda haldusreformi raames vastu võetud seaduslikest maavanema korraldustest. "Siinkohal ei saa olla kahepidist mõtlemist," ütles Eerik.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: