Kuigi esmapilgul tundub, et võimu koondamine ühe isiku kätte pigem suurendab korruptsiooniriski, siis tegelikult on asi vastupidi. Konkreetse juhi puhul vastutus ei haju ning otsuste vastuvõtmise liin saab selgemaks.

Kahe juhi olemasolu kaitsjate põhiline argument on nii-öelda võimude lahuse printsiip. Volikogu juht peaks juhtima omavalitsuse esinduskogu ning linnapea-vallavanema ülesanne on juhtida täidesaatvat organit.

Ideaalmaailmas see nii olekski, kuid elame siiski reaalses maailmas. Küsitakse ju enne valimisi valimisliitudelt ja parteidelt, kes on teie vallavanema või linnapea kandidaat ning need inimesed kutsutakse enamasti ka valimisdebattidele. Nii on juba valimiste algfaasi on vastuolu sisse kirjutatud. Mis võimude lahususest saab juttu olla, kui vallavanemat-linnapead oodatakse valimisliidu seest ehk pärast valimisi on ta oma seltsimeestest otseselt sõltuv?

Ühe juhi puhul jääks ära ka see eelmisel nädalal hea kolleegi Jüri Nikolajevi korruptsiooniteemalises uudises toodud näide linnapeaga manipuleerimisest. On ju nonsenss, et praegu võib volikogu esimees olla kohaliku omavalitsuse allasutuse juhataja, kelle üle linnapea peaks järelevalvet pidama. Nii saab praegu ebasobivaid asju tähele paneva linnapea volikogu esimehe eestvedamisel lahti lasta. Kui omavalitsuse juhil saab olla vaid üks töökoht, siis seda võimalust ei teki. Lisaks kaoksid tööjõuturult ära niinimetatud mugavuslinnapead, keda kutsutakse omavalitsust juhtima teades, et nad ei esita volikogu juhtidele ebamugavaid küsimusi.

Ka kõrgemal võimul ehk rahval oleks ühe juhi puhul pilt selgem, sest praegu minnakse oma probleemiga enamasti linnapea-vallavanema jutule. Ja kui inimesele antud lubadust ei täideta, on linnapeal-vallavanemal hea pugeda selle taha, et volikogu otsustas teisiti, ja näidata salaja näpuga volikogu esimehe peale.

Kokkuvõttes – olgem ausad, kui võtta maailmas kasutuselgi olnud näited ning määrata praegu ükskõik millise linna peaks või valla vanemaks koer, siis läheks omavalitsuses elu volikogu juhi eestvedamisel ilusti edasi. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.