Riiete annetamine kogub Eestis populaarsust. Mis neist edasi saab? ({{commentsTotal}})

Riided.
Riided. Autor/allikas: m01229/Creative Commons

Taaskasutus on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud - möödunud aastal annetasid Eesti elanikud ligi 2000 tonni riideid uuele ringile. Vahendajate abiga jõuavad need abivajajateni, pannakse müüki või töödeldakse ümber. Enamik riietest jõuab aga endiselt olmeprügiga segamini visatult prügimäele.

Taaskasutus on populaarne mõlemal suunal: paljud inimesed eelistavad mööblit ja riideid kasutatuna osta, ent veelgi rohkem on neid, kes ise kasutatud riided teisele ringile annetavad, et kõlblikud esemed edasist kasutust leiaksid.

Kuigi paljud püüavad kasutatud riideid, mööblit ja muid esemeid müüa edasi interneti vahendusel, komisjonikauplustes või käest kätte, vahetab massilisem osa riietest omanikku siiski suurte vahendajate kaudu ja tasuta annetustena.

Suurimad kogujad on Uuskasutuskeskus, Tallinna Jäätmejaam ja Humana, kellele jäätmejaama kaudu annetatud esemed liiguvad; üha populaarsemaks on muutumas ka H&M-i kiirmoeketile riiete annetamine.

Kogused kasvavad suurtel kiirustel ja hulga kaupa

Aasta-aastalt on taaskasutusse saadetud riiete kogus pidevalt ja hüppeliselt kasvanud, möödunud aastal annetasid Eesti elanikud ligi 2000 tonni riideid.

Uuskasutuskeskus võtab vastu nii riideid, mööblit kui muid esemeid, mis on terved, puhtad ja kasutuskorras.

Möödunud aasta annetused tegid rekordi: inimesed annetasid keskusele 900 tonni esemeid, mida on ligi 29 protsenti rohkem kui aasta varem. 70 protsenti ehk ca 630 tonni annetustest moodustasid riided.

Ülejäänu oli mööbel, tehnika, nõud, nipsasjakesed, raamatud, mänguasjad, DVD-d, CD-d ja kõik muu, mis ühes kodumajapidamises üle võib jääda, ent on veel terve ja kasutuskõlblik.

"Kasv on ka loogiline, sest avasime eelmisel aastal kolm uut keskust ja mitmeid kogumiskohti väljaspool Uuskasutuskeskuseid. Oma rolli mängib kindlasti ka inimeste üldine teadlikkuse tõus, sest ka olemasolevatesse keskustesse tuleb aasta aastalt rohkem annetusi," ütles Uuskasutuskeskuse turundusjuht Annika Altmäe ERR-ile.

"Annetajate ja ostjate kattuvuse kohta me pole mingit uuringut teinud, kuid tunnetus on selline, et on nii kattuvusi kui ka erinevusi. Neile, kes meilt ostavad, on ka annetamine reeglina loomulik. Kindlasti on veel paraku palju heal järjel inimesi, kelle jaoks asjade annetamine on juba loomulik tegevus, kuid teise ringi poodi ise veel jalga tõsta ei taha. Nende jaoks oleme avanud ka mitmeid kogumispunkte väljaspool meie keskusi," ütleb Altmäe.

Uuskasutuskeskuse täiendavad vastuvõtupunktid asuvad näiteks Viimsis, Ülemiste keskuses, Apollo raamatupoodides, Tallinna ja Tartu Kaubamajades ning Koduekstras.

Kolmandik müüki, pool heategevuseks

Umbes kolmandik keskusele annetatud riietest pannakse müüki Uuskasutuskeskustes. Müügist teenitud raha läheb MTÜ-na tegutseva organisatsiooni kulude katmiseks (tööjõukulud, üür, transport jms).

Sellest üle jääv raha investeeritakse laienemisse ehk täiendavate keskuste avamisse, et muuta taaskasutus inimestele lihtsamini kättesaadavaks, mis on ka organisatsiooni endale püstitatud eesmärk.

Pool Uuskasutuskeskusele annetatud esemetest antakse edasi koostöö- ja heategevuspartneritele.

"Heategevuspartneritest oleme aidanud näiteks Pärnumaa ja Põlva lasterikkaid peresid, Pärnumaa kasuperede ühingut, Haapsalu lastekodu, Hiiumaa puuetega inimeste käsitöö huviringi, Tahkuranna ja Tõstamaa valla suurperesid ja vanureid, Pärnu loomade varjupaika, Pauluse supikööki, Tartu lastekaitse ühingut, Maarja küla, Lillemaja laste huviringe, Puuetega inimeste koda, Kassiabi, Naiste varjupaika ja MTÜ-d Jooksev Koer," loetleb Altmäe.

Mille alusel tehakse aga valik, mis läheb müüki, mis heategevuseks?

"Vahetegemine käib nii, et koostööpartneritele saame anda vaid seda, mida nad ise paluvad. Näiteks kui loomade varjupaik soovib froteerätikuid või pesamaterjali, siis paneme sorteerimisel sobivad asjad kõrvale. Kõik muu, mis on puhas, terve ja kasutuskõlblik läheb esialgu müügisaali," selgitab Altmäe.

"Sealt jälle omakorda saavad käia lisaks maksvatele klientidele asju valimas ka abivajajad. NIi näiteks oleme juba kaks korda korraldanud koos Tallinna sotsiaaltöö keskusega üritust kodu kaotanud inimestele, et nad tulevad lihtsalt meile külla ja võivad saalist ükskõik mida endale tasuta valida," kirjeldab Altmäe.

Teleseriaalide varustaja

Kümnendik Uuskasutuskeskuse annetustest läheb teatritele kostüümideks, disaineritele või käsitöölistele ümbertöötlemiseks.

"Meilt pärit materjale, kostüüme ja rekvisiite kasutavad mitmed teatrid ja kümned seriaalid ja filmid Eestis," teab Altmäe.

Kümendik viiakse aga jäätmejaama prügiks. "Need on asjad, mis on tõesti kasutuskõlbmatu prügi."

Uuskasutuskeskuse mullune käive oli 1,4 miljonit eurot ja kasum 44 000 eurot.

Kasumi arvelt on Uuskasutuskeskus saanud omakorda toetada ka teisi sotsiaalseid ettevõtmisi.

"Näiteks viimased kaks aastat on Uuskasutuskeskus toetanud 20 000 euroga sihtasutust Kiusamisvaba Kool, kes tegeleb Eesti koolide kiusamisvabaks muutmisega," ütleb Altmäe.

Üks Uuskasutuskeskuse asutajatest Rasmus Rask on ka SA Kiusamisvaba kool nõukogu liige.

Parimad kaubad müüki

Ka Humana sorteerimiskeskusele annetatud riided on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2016. aastal ületasid annetused miljoni kilo ehk tuhande tonni piiri, seega kogus Humana pea kaks korda rohkem riideid kui Uuskasutuskeskus.

Siiski on kogumist mõjutanud see, et möödunud aastal lõpetasid Humana kauplused riideannetuste vastuvõtu, nüüd tehakse seda koostöös pealinnaga Tallinna Jäätmekeskuse konteinerite vahendusel, ning selline kogumisviis on tõusuteel.

"Kõik annetatud esemed jõuavad Humana sorteerimiskeskusesse, kus need sorteeritakse vastavalt kvaliteedile. Parimad kaubad jõuavad Humana kauplustesse, vähesel määral ka hulgimüüki Eestist välja," kirjeldab Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber.

"Järgmine kategooria, kuhu kuuluvad kandmiskõlblikud riided, annetame oma partnerorganisatsioonidele Aafrika riikides, kolmandaks on ümbertöötluskategooriad, mis sisaldavad erinevaid tekstiilesemeid, rõivaid, jalatseid jne, mis enam kasutamiseks ei sobi. Ümbertöötluskategooriad ekspordime peamiselt Pakistani," selgitab Kaber.

Kolmveerand hulgimüüki ja ümbertöötluseks

Humana sorteerimiskeskuse aastane tootmismaht on 10 000 tonni, millest kümnendiku moodustavad Eestis kogutud annetused. 90 protsenti kaubast tuuakse Eestisse ülejäänud Euroopa riikidest. Seega enamik Humana kauplustes müügil olevast kaubast on pärit väljastpoolt Eestit.

"Kvaliteedireeglid on ühesugused Eestis kogutud ja imporditud riietele, seega võib nii sisse ostetud kleit kui Eestis annetatud kleit jõuda Humana kauplusesse, annetusena Aafrikasse või ümbertöötlusse – kõik sõltub eseme kandmiskõlblikkusest," ütleb Kaber.

Humana kauplustesse jõuab 12-13 protsenti kogutoodangust, annetuseks partnerorganisatsioonidele 10-12 protsenti aastas, ülejäänu moodustab hulgimüük ja ümbertöötluskategooriad.

Annetatud riided hindas Humana mullu väärtusele 470 129 eurot, mille pealt maksis tulumaksu 117 532 eurot.

Humana käive oli 2016. aastal 18,3 miljonit, kahjum 380 000 eurot.

Tallinna Jäätmekeskus on linna peale paigutanud 32 riidekonteinerit, kuhu inimesed oma riided annetada saavad. Nii nagu kasvab konteinerite hulk, kasvab ka annetatud riiete kogus.

Nii annetasid tallinlased mullu riidekonteinerite vahendusel jäätmejaamale üle 350 tonni riiete.

Need kogused kajastuvad Humana statistikas.

Lisaks on Tallinna peale paigaldatud veel MTÜ Riidepunkt rohelised konteinerid. Nende 18 konteineri abil koguti linlastelt veel ligi 56 tonni riideid.

"Linna poolt paigaldatud punaseid konteinereid tühjendab Humana ja need viiakse esmalt Tänassilma tehnopargis asuvasse sorteerimiskeskusesse. Kogutud riietest, jalanõudest ja mänguasjadest suurem osa võetakse kasutusse sellistena nagu nad on, väiksem osa võetakse kasutusele ümbertöödeldava materjalina ning umbkaudu viis protsenti ei leia rakendust ning viiakse prügilasse, sest põletusjaam ei soovi neid vastu võtta," selgitas Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark.

Tallinna jäätmekava 2017-2021 seab eesmärgiks, et linnaruumis oleks vähemalt üks konteiner iga 10 000 elaniku kohta, seega otsib linna keskkonnaamet konteinerite paigaldamiseks juurde täiendavaid kohti.

"Väga oluline on konteineri asukoht ning senine praktika näitab, et kõige meelsamini viivad elanikud kasutatud riided kaubanduskeskuste sissepääsude vahetus läheduses asuvatesse konteineritesse, neid kasutatakse enim. Keskmiselt kogutakse ühe konteineriga 1,5 tonni kasutatud riideid kuus," ütleb Mark.

Iga toodud riidekilo panustab annetustesse

Kiirmoekett H&M, keda on aastaid süüdistatud nii lapstööjõu kasutamises riiete valmistamisel kui ka globaalses prügistamises riiete tootmisel, on teinud viimastel aastatel pingutusi, et oma tootmise tohutut ökoloogilist jalajälge vähendada.

Ühe lahendusena on ettevõte võtnud esimese moeärina alates 2013. aastast ringlusest tagasi kasutatud riideid, ning mitte üksnes oma toodangut, vaid valimatult. Ka Eesti H&M-i kõikidesse kauplustesse võib oma kasutatud riided ära viia.

"On kindlaks tehtud, et ligi 95 protsenti rõivaid, mis läheb äraviskamisele, oleks saanud uuesti kanda või taaskasutada. Seepärast võtabki H&M vastu kõikvõimalikke rõivaesemeid ning ei tee brändidel vahet," ütleb H&M Eesti kommunikatsioonispetsialist Ester Kannelmäe.

2017. aasta 27. septembri seisuga on H&M-i kogumiskastidesse toodud alates 2013. aastast 277 tonni rõivaid. Aastast statistika ettevõte ei väljasta, kuid kinnitab, et ka neile annetatavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.

Kokkukogutud rõivastega tegeleb H&M-i partner I:Collect, mis tegeleb tekstiilide ümbertöötlemise ja taaskasutusse võtmisega. I:Collect on üks maailma suuremaid tekstiili taaskasutusega tegelevatest firmadest.

"Kauplustes kogutud rõivad saadetakse H&M-i transpordiga sorteerimistehastesse, kus antakse hinnang, kas rõivad sobivad uuesti kandmiseks (I:Connect müüb need teise ringi rõivastena), kas need lähevad taakasutamisele (nt puhastuslapid) või kasutatakse neid juba uute tekstiilikiudude valmistamiseks või näiteks insulatsiooniks," kirjeldab Kannelmäe.

Kogu rõivakogumisalgatusest saadud tulu annetatakse fondile H&M Foundation, mis on suunatud sihtotstarbeliselt tekstiilkiudude taasringluse innovatsiooniprojektidele.

H&M Foundation on mittetulunduslik ülemaailmne sihtasutus, mida rahastab Stefan Perssoni perekond ehk H&M-i asutajad ja põhiomanikud.

"2015. aasta augustis lansseeriti näiteks innovatsioonikonkurss Global Change Award, mille esimese aasta viie võitja seas oli ka Eesti tiim Reverse Resources, keda autasustati 150 000 euroga. Seega on Eestis rõivakogumisalgatuses osalenud kliendid aidanud sisuliselt toetada ka Eesti innovatsiooni," ütleb Kannelmäe.

Lisaks sellele annetab H&M igalt algatusega kogutud rõivakilolt kohalikule heategevusorganisatsioonile kaks eurosenti. Algatuse algusfaasis 2013. ja 2014. aastal oli selleks Eestis UNICEF Eesti, alates 2015. aastast tehakse koostööd SOS Lastekülade Eesti ühinguga.

2013. aastast peale on H&M annetanud eestlaste tagastatud riiete pealt Eesti heategevusorganisatsioonidele kokku 5552 eurot.

Veerand uutest riietest on ümber töödeldud vanadest

H&M kasutab annetatud riideid ka ise uute riiete tootmiseks. Veerand kiirmoeketis müügil olevatest toodetest on valmistatud kas taaskasutus- või muudest jätkusuutlikest materjalidest.

Näiteks oktoobris jõuab müügile teksakollektsioon, mille kangastes on kasutatud vähemalt 20 protsenti taaskasutuspuuvilla, mis on osaliselt pärit just rõivakogumiskastidesse toodud rõivastest.

"Taaskasutusmaterjalidest valmistatud tooteid leiab H&M-i kauplustest aastaringselt. Paraku võimaldab tänapäeva tehnoloogia luua vaid kangaid, mille taaskasutuspuuvilla sisaldus jääb 20-30 protsendi piiresse. Seda ületades hakkab kannatama materjali kvaliteet," tõdeb Kannelmäe.

Keda eelistada?

Kui Uuskasutuskeskus ja Humana võtavad riided vastu annetustena, siis H&M motiveerib riideid ära tooma ühekordse allahindluskupongiga, mis kehtib ühe riideeseme ostul.

"Lühemas perspektiivis on H&M-il selge visioon vältida raiskamist ja vähendada prügimäele sattuvate jäätmete kogust. Pikemas perspektiivis soovitakse aga leida lahendus, mis võimaldaks kõikide tekstiilkiudude ümbertöötlemist ning taaskasutust," ütleb kiirmoeketi kommunikatsioonispetsialist Ester Kannelmäe.

Seevastu Uuskasutuskeskus garanteerib selle, et kogu abi, mida inimesed oma annetatud riietega pakuvad, jääb Eestisse ja läheb Eesti abiorganisatsioonide toetamiseks. Samuti jõuavad müüki minevad esemed sümboolse hinnaga just Eesti ostjateni.

"Töötame selle nimel, et annetamine võtaks inimestelt väga vähe pingutust. Näiteks on meil kaks kaubikut, kes käivad kodudes kogukamal mööblil ja kodutehnikal tasuta järel ning avame iga aasta kogumiskohti kaubanduskeskustes ning eri jaekettides," loetleb Uuskasutuskeskuse esindaja Annika Altmäe.

Lisaks korraldab keskus kevaditi annetuskampaaniaid ettevõtetes, kust kokku toodud asjad ise ära viiakse.

"Kui asjadel oleks hind, siis eeldaks see ka nende üle vaatamist ning teeks annetamise kindlasti ajakulukamaks ning ebamugavamaks. Täna piisab sellest, et tood asjad meie poodi ja astud kohe uksest välja - keegi ei hakka neid sinu ees üle vaatama või ütlema, et see ei sobi ja see ei sobi ja selle eest ei saa raha ja selle eest saab," selgitab Altmäe.

Ka ei saaks riiete väljaostmise korral kasutada kogumispunkte.

Humana jaoks on oluline, et inimesed oma seismajäänud riided uuele ringile saadaks.

"Iga korduvkasutusse võetud ese vähendab vajadust uute riiete järele, iga ümbertöötlusse läinud asi ei jõua prügimäele. Humana sorteerimismahud on nii suured, et me suudame pakkuda erinevaid tootekategooriaid ka kõige nõudlikumale ümbertöötlejale, see tähendab, et ära ei pea viskama praktiliselt midagi," sõnastab Kaber Humana garantii annetajale.

Annetuste eest tasu maksmist ei ole Humana kaalunud mitmel põhjusel, üks neist esemete erinev hind.

"Korraliku kasuka ja aukliku padjapüüri eest sama „tasu“ maksta ei tundu õiglane, kuid sellist vastuvõtupunkti, kus iga ese eraldi hinnataks, ei ole võimalik samuti teha. Pigem tuleks riiete äraandmise võimalust võtta kui jäätmete vähendamise aktsiooni, mis aitab keskkonda hoida. Ning uhkemad esemed võib ju alati komisjonkauplusesse või kirbuturule müüki viia," pakub Kaber alternatiivi.

Vaid viiendik riietest sorteeritakse

Siiski jõuab sorteerituna taaskasutusse kõigest viiendik tallinlaste kasutatud riietest ja tekstiilist, ülejäänu loobitakse endiselt segaprügi hulka.

Seega on arenguruumi prügisorteerimisel veel küll ning ning arusaam, et kantud riiete koht ei ole banaanikoorte ja kommipaberite vahel, pole endiselt kõigini jõudnud.

"Linna eesmärgiks on edendada korduskasutust, luues elanikele võimalused kasutatud riideid ära anda ning vältida seeläbi nende sattumist segaolmejäätmete hulka," ütleb Mark, lisades, et iga lahendus on hea, mis säästab kasutatud riiete jõudmist segaprügi hulka.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: