"Suud puhtaks" otseblogi: KOV ametnike teadmised madalad, revisjon nõrk
Tallinna linnapea Taavi Aas (KE) ja Tartu linnapea Urmas Klaas (RE) lubasid, et uueks valitsemisperioodiks pööratakse tähelepanu tugevalt linnavalitsuse tegemiste läbipaistvusele. Kui oleks võimalik, võiks kiirelt üle võtta Helsingi linna infojagamise mudeli, märkis Taavi Aas. Airi Mikli riigikontrollist on aga KOVide revisjonitöö osas skeptiline.
Kahes kolmandikus kohalikest omavalitsustest esines riigikontrolli viimase auditi tegemise ajal korruptsiooni ilminguid. Riigikontrolli peakontrolör Airi Mikli selgitas saates "Suud puhtaks", et väga suures mahus eksitakse näiteks toimingupiirangu seaduse täitmises teadmatusest.
Riigikontroll on auditeid teinud kümme aastat, sama kaua on tehtud KOV-idele ka koolitusi. Kuna probleemid on endiselt suured, ei taha Mikli optimistlikku tulevikku ehk KOVide töö paranemist ennustada.
Teine suur probleem on Mikli hinnangul volikogude revisjonikomisjonidega. Esiteks ei ole komisjonide liikmed sageli sõltumatud, näiteks on nad valitseva partei liikmed. Teiseks ei sunni miski volikogu revisjonikomisjoni raporteid arutama või ka ettepanekuid rakendama.
Ta avaldas siiski lootust, et olukord võiks paraneda viimaste valimiste järel, sest nüüd näeb seadus ette, et revisjonikomisjoni liikmed peavad olema proportsionaalselt volikogus esindatud jõududega.
Ühe lahendusena näeb Mikli ka seda, et vald või linn avaldaks rohkem materjale oma tegemiste kohta: koosolekute protokollid, lepingud, tehingute info ja muud dokumendid võiks olla kõigile kättesaadavad. "Võimu juures olevatel inimestel tekib hirm midagi sellist toime panna," viitas ta avalikkuse suuremale kontrollile.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Silver Meikar tegi saate lõpus ettepaneku, et stuudios viibivad kahe suurema linna juhid annaks lubaduse edaspidi linnavalitsuses tehtut ja otsustatut lihtsamalt jagada.
Tartu linnapea sõnul on neil koalitsioonilepingus Keskerakonnaga plaanis kirjutada põhjalik peatükk sellest, kuidas suurendada linnavalituse töö läbipaistvust.
Tallinna tulevane linnapea ja praegune linnapea asetäitja Taavi Aas sõnas, et oleks kohe valmis üle võtma Helsingis loodud platvormi, kui seda hõlpsasti teha saaks.
Aimar Altosaar MTÜ-st Korruptsioonivaba Eesti lisas, et sooviks näha üle Eesti tekkimas kohalike aktivistide järelevalve ühinguid, mis süsteemselt jälgiks kohaliku võimu tegutsemist ja julgeks eksimistest ka nt politseile teada anda.
Vahetud mõtted saatest otseblogis:
"Suud puhtaks" ootab kaasa rääkima nii selle artikli kommentaariumis kui ka Twitteris kasutades teemaviidet #suudpuhtaks.
Rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti enam kui 170 riigi seas kõrgel 22. kohal. See näitab, et korruptsiooni tajutakse Eestis suhteliselt vähe. Ometi kuuleme üha uusi juhtumeid väiksemates ja suuremates linnavalitsustes, valdades. Kas hindame korruptsioonitaset adekvaatselt?
Korruptsioonikuritegude arv on Eestis viimasel paaril aastal hoogsalt kasvanud. 2014. aastal registreeriti 355 korruptsioonikuritegu, aasta hiljem 450 ning eelmisel aastal juba 550 korruptsioonikuritegu.
Kiire kasvu taga on olnud üks konkreetne kuriteoliik ehk tehnoülevaatuse läbimiseks tehnilise passi võltsimine altkäemaksu eest. Ülevaatustega seotud kuritegude kõrval registreeriti eelmisel aastal 96 muud korruptsioonikuritegu meditsiinis, õiguskaitseorganites, äriühingutes ja mujal.
Korruptsiooni esineb nii riigiasutustes, riigiettevõtetes kui kohalikes omavalitsustes. Viimase haavatavusele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler, kelle hinnangul tuleks muuta mitmeid seadusi, mis ei võimalda korruptsiooni piisavalt ohjeldada.
Toimetaja: Greete Palmiste
