Rivo Noorkõiv oli üks neist, kes koolitas omavalitsuste töötajaid, analüüsis ja juhendas, kuidas haldusreformi Eestis läbi viia. Vastates küsimusele, kas tulemusega võib reformiga rahule jääda, oli Noorkõiv tagasihoidlik.

"Alati võib ennast lohutada sellega, et võib halvemini minna, oleks võinud halvemini minna," nentis ta.

Seekordsed valimised toimusid kahel erineval moel. olid omavalitsused, kes lähtusid uutest suurtest omavalitsuste piiridest ja vana haldusjaotus unustati ära. Ja olid need omavalitsused, kes lähtusid ikka vanadest piirkondadest ehk siis mööda vanasid piire jaotati ära uued ringkonnad.

"Näiteks Hiiumaa on klassikaline näide, kus mindi ka nii kaugele, et püüti ka selles uues omavalitsuses teha osavallad ehk siis autonoomiat ja iseseisvust püüda maksimaalselt säilitada. Ilmselt siis nende erinevate territooriumite huvide kokku panemine uues volikogus on päris keeruline teema," lausus Noorkõiv.

Teise näite puhul, kus vanad piirkonnad kustutati ja juba enne valimisi töötati valimisnimekirjade poolt välja ühtne eesmärk, saab rääkida näiteks Elva vallast. Kuue omavalitsuse ühinemisel tekkinud omavalitsuses on ligi 15 000 elanikku ja valla üks osa on ka Puhja, kus elab natuke enam kui 2000 inimest.

Pikaaaegne Puhja vallavolikogu esimees Vahur Jaakma kandideeris ka ise suurde valda, kuid jäi paraku ukse taha.

"Puhja tasutaga inimesi sai 29-liikmelisse volikokku kolm. Väga hästi läks Elva linna inimestel, sealt sai 10 inimest ja väga hästi läks Rõngu taustaga inimestel - Rõngu taustaga inimesi sai seitse inimest volikokku. Elanike esindatus on, võiks öelda, proportsionaalne," kommenteeris Jaakma, kes ei ole enda sõnul pettunud, et ise volikogust välja jäi.

Analüütiku Külli Taro sõnul on see täiesti normaalne demokraatliku valimiste osa, et pikalt võimul olnud inimesed ei pruugi ühel hetkel enam valituks osutuda. Küsimus on selles, kuidas jõuab aga selle sama Puhja mure suurde volikokku, sest inimesed pika distantsi pealt lihtsalt ei tunne üksteist.

"Nüüd ongi tegelikult see väga kriitiline koht, selles haldusreformi järgses Eestis, kuidas need küsimused lahendatakse - kuidas jõuavad need mured kõige kaugemast uue omavalitsuse nurgast sinna keskele volikokku kokku. Sest et muidu see ääremaastumise hirm, mis on reformiga kaasnenud, muidu see realiseerub," sõnas Taro.

"See, kuidas kogukondi kaasatakse, nn detsentraliseerimise mudeleid, neid on väga erinevaid, alates volikogu komisjonidesse inimeste kutsumisest kuni selleni, et me võime teha osavallad või kogukonna kogud ja neid variante on veel," märkis omakorda ühinemiskonsultant Noorkõiv.

Tosinkond aastat Puhja juhtimises osalenud Vahur Jaakma sõnul neid ääremaastumine ei ähvarda, sest nüüd ollakse osa Elvast ja samas käib väga suur osa inimesi tööl ja muid toimetusi tegemas Tartu linnas. Jaakma loodab, et suures omavalitsuses muutuvad inimeste töö ja ka näiteks vaba aja võimalused paremaks ning edukamalt saab korraldatud ühistransport. Mis saab aga praegusest vallamajast?

"Siia tuleb kohalik teenuskeskus, kus on sotsiaaltöötajad, infosekretär, kus on kohaliku majanduse korraldaja. Põhimõte on selles, et kui täna tuleb inimene vallamajja ja ta saab siin oma asjad aetud, siis Elva vallas, kui see on tõeliselt tööle hakanud, siis see peab täpselt samamoodi jätkuma," rõhutas Jaakma.

Selleks, et väikeste hääl suures omavalitsuses kõlaks, on variant luua ka piirkonna juhi ametikoht. Nii nagu seda tehti Paide linnas, kus koalitsioonilepingusse kirjutati sisse endistele vallavanematele piirkonna juhi ametikoht ehk nn kuldne käepigistus.

"Need siis lisatakse juurde valitsuse, loodava Paide linnavalitsuse koosseisu. See on juba läbirääkimiste tulemusel kinnitatud, nii et täna neid otsuseid pole tehtud," selgitas Keskerakonna Järvamaa piirkonna juht Kersti Sarapuu.

Paides sõlmisid koalitsiooni IRL, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Viimaste poolt oli koalitsioonikõneluste eestvedaja just Kersti Sarapuu.

Tõsi, otsus piirkonnajuhi ametikohaks tehti juba ühinemislepingus, kuid see, et need kohad täidetakse poliitilisest liidust lähtuvalt ja näiteks ühe koha võtab Roosna-Alliku vallavanem, keskerakondlane Peeter Saldre, selgus käesoleval nädalal. Teine koht kuulub sotsiaaldemokraatidele, kes "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt kaaluvad ettepaneku tegemist Kareda vallavanemale Kulno Kleinile.

Roosna-Alliku endine vallavanem Peeter Saldre on tänulik selle pakkumise eest, kuid mida ta täpselt tegema hakkab, pole veel päris selge. "Need tööülesanded on täna kirja panemata, need tööülesanded tuleb koostada, sest töö algab 1. jaanuarist ja see ongi uue linnapea esimene töö, et need tööülesanded panna kirja," lausus ta.

"Aktuaalse kaamera" andmetel saab uue piirkonnajuhi palk olema 2200 eurot, Peeter Saldre jaoks on see korralik palgalisa, sest praegu sai ta vallvanemana ligi 1600 eurot. Poliitiline ametikoht on see keskerakondlaste sõnul aga seepärast, et endised vallavanemad tunnevad oma kantsi.

"Minnakse selle peale, et piirkonna juht peab olema inimene, kes seda piirkonda tunneb, sest me ei tea, kas need piirkonna juhid on meil neljaks aastaks planeeritud ja kas nad jätkavad pikemalt," ütles Saldre.

"Muide ka see kogemus on meil ka lähikonnast. Sama Järva vald teebki vist seitse piirkonnajuhti, võib-olla nad liidavad mõned piirkonnad ja nii samamoodi on toimetatud teistes omavalitsustes. Nii et ma arvan, et see ei ole üldse paha praktika," märkis Kersti Sarapuu.

Rivo Noorkõiv ja Külli Taro ütlesid, et praegu Paides viiakse ellu lihtsalt varem kokku lepitut ning piirkonnajuhid võivad aidata just oma häält kuuldavaks teha. See, et tegemist ei ole avaliku konkursiga, näitab aga juhtimisstiili.

"On ka teisi käitumismalle, ootame ära selle, praegu on vara öelda, milliseid juhtimisstiile hakatakse viljelema, aga siiski on näha, et pigem valitakse, jah, omade seast," tunnistas Noorkõiv.

"Kas valija tunneb seda õiglaselt ja kas see teda kuidagi puudutab. Valimiste käigus oli võimalik oma meelsust väljendada," lisas Taro.

Nüüd on valimised läbi, kohalikud volikogud üle Eesti teevad esimesi istungeid ja paljudes kohtades tuleb süveneda eriti kõvasti sisusse, sest mitmel pool on varem tahetud jätta head muljet, kuid pole suudetud otsustada, kas näiteks väike koolimaja õigustab ennast või tuleb see sulgeda.

"Kui vaadata neid ühinemislepinguid, siis väga palju on näha, et rasked küsimused on jäetud kõrvale või et midagi ei muutu lähiaastatel. Nii et need rasked küsimused tulevad nüüd selles uues volikogus lauale," nentis Külli Taro.