Kui 2010. aastal lüüa Google otsingumootorisse sõna "psühhoos", saanuks esimeste tulemuste seas vastuseks selle, kuidas mediteerida ning selle abil psühhoosi ravida. Täna saab guugeldaja esimeseks tulemuseks Wikipeedia artikli, teiseks aga viite veebilehele peaasi.ee.

Portaali üks rajajatest, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul asusid nad seitsme aasta eest portaali loomisega täitma lünka, mis Eestis vaimse tervise hoidmise ja ravimise valdkonnas paistis. Adekvaatset infot kas või selle kohta, millised meeleolumuutused on normaalsed ja milliste puhul võiks arsti poole abi saamiseks pöörduda, ei olnud.

Nüüdseks on portaalil ühes kuus 10 000 külastajat. Aastas nõustavad Oidermaa ning tema kolleegid 800 inimest. "Peaasi.ee üks eesmärk on see, et iga asjaga pole vaja arsti sekkumist," sõnas Oidermaa ERR.ee-le. Just haiglates ja tervisekeskustes töötavate kolleegide töökoormuse kergendamine on tema hinnangul sama oluline kui see, et igaüks meist end kas või info otsimisega aidata oskaks.

"Ei tahaks kunagi ise enne pensioniiga endaga nii läbi olla. Tahtsime olla ka kolleegidele n-ö back-up," rääkis ta ja lisas, et praegu on väga tugevalt ilmnemas, et Eesti psühhiaatrid ei suuda enam pikalt praegustes tingimustes hakkama saada. Abi andjad kipuvad ise suure töökoorma all hätta jääma.

"Inimesi on puudu, aga kiireid lahendusi pole," sõnas ta ja viitas, et ei ole veel päris selget vastust saanud, kas haigekassa on valmis peaasi.ee projekti enda tiiva alla ja rahastada võtma. Seni on elatud projektirahadest, alates Norra fondide ja sotsiaalministeeriumi ühisprojektist, viimati toetas neid hasartmaksumängu nõukogu. Lisaks täiendavad finantse annetused, kevadel koguti "Anname au!" kampaaniaga raha meeste vaimse tervise kampaaniaks.

Haigekassa ei vasta otse, kas peaasi.ee hakkab kuuluma nende rahastuse alla, kuid selgitab, et on mitmeid tegevusi käigus ja plaanis, kuidas vaimse tervise edenemist ja ravikorraldust arendada. Näiteks viidatakse e-konsultatsioonile psühhiaatrias, mis peaks sarnaselt peaasi.ee eesmärgiga vähendama erarstide töökoormust.

"Perearsti ja psühhiaatrid on kokku leppinud, et vajadusel saab perearst läbi oma infosüsteemi psühhiaatrilt patsiendi diagnoosimisel või ravimisel nõu küsida," selgitas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsioonitalituse peaspetsialist Vivika Tamra.

Selle aasta lõpus on ka valmimas Alzheimeri ravijuhend. "Eelkõige on oluline parandada õigeaegset diagnoosimist, sest rahvusvahelises võrdluses on Eestis dementsus väga selgelt aladiagnoositud (haigekassa andmetel pandi 2010-2012 dementsuse diagnoos keskmiselt 3000 inimesele aastas, kui rahvusvahelisi numbreid Eestile kohaldada, siis võiks eeldada, et meil peaks dementsete arv olema 11 000-13000)," märkis Tamra.

Sotsiaalministeeriumi juhitud tervisemajade rajamine arvestab samuti vaimse tervise abi pakkumisega ehk plaanitud on luua töökoht vaimse tervise õele.

"Uutesse tervisekeskustesse selleks vajalike ruumide ehitamine on tervisekeskuste rajamise toetusmeetmest ka abikõlbulik," märkis tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Psühhiaatrite seltsi juhatuse esimees Andres Lehtmets "Terevisioonis"

Psühhiaatrite seltsi juhatuse esimees Andres Lehtmets näeb, et vaimse tervise probleemide osas peaks esmapöördujad saama esimest abi perearstidelt. Depressiooni ja ärevushäire diagnoosimisega peaks ja ilmselt ka saavad perearstid hakkama, märkis Lehtmets. Sügavamate probleemide puhul saaks perearst patsiendi eriarsti juurde saata.

"See, et Eestis liiga palju ravimeid välja kirjutatakse, on müüt," lükkab Lehtmets ümber levinud arvamuse. Ta selgitas, et võrreldes Skandinaavia või Lääne-Euroopaga kirjutatakse Eestis kordades vähem antidepressante välja. Tõenäoliselt kasvab väljakirjutuste hulk lähiaastatel. Paraku on see praeguse süsteemi juures kõige parem abi pakkumise võimalus: näiteks psühhoteraapia tugevam juurutamine oleks tervitatav, kuid see nõuaks rohkem inimesi ja raha.

Niisamuti rõhutas Lehtmets, et on väärarusaam justkui antidepressandid sõltuvust tekitaks. Silma tuleb peal hoida hoopis rahustite kastusel.

Erakliinikud - abi nii patsientidele kui ka arstidele?

Kuigi kõik haigekassa partnerid peaks abi suutma tagada vähemalt kuue nädala jooksul, kipuvad järjekorrad ikkagi kohati kolme või nelja kuu pikkuseks venima. Ka erakliinikutes on kuus nädalat minimaalne aeg, millega tuleks haigekassa järjekorras arvestada. Seetõttu valivad patsiendid, kel on võimalik sessiooni eest tasuda 50 ja rohkem eurot, erateenuse, mis on kiiremini kättesaadav.

Erakliinikud paistavad sageli atraktiivsena ka arstidele, psühholoogidele enditele. "Erasüsteemis pole sunnitud tegema ületööd. Ühel hetkel nähakse [kahe süsteemi] plusse ja miinuseid," vastas Lehtmets küsimusele, kuivõrd palju ahvatleb vaimse tervise spetsialiste haigekassa süsteemist lahku löömine. Tema hinnangul on kahe süsteemi erisus eelkõige töö mahus. Palju psühhiaatreid on läinud tööle ka välismaale.

Psühholoog Rainer Mere, kes töötab Tervisekliiniku all ja haigekassa süsteemi väliselt, märgib, et ta ei tea oma kursusekaaslaste seas neid, kes oleks läinud tööle avalikku süsteemi. "Seda tööd ei saa teha kaheksa tundi järjest. Psühholoog võiks vastu võtta viis klienti päevas, rohkem ei jaksa," kirjeldas ta. See ongi põhjus, miks temagi erakliinikus töötab – oma aja planeerimise võimalus. Lisaks Tervisekliinikule töötab Mere ka koolipsühholoogina.

Kui palju maksab vaimse tervise hoidmine?

Haigekassal on 46 lepingulist partnerit, kes inimesele viie eurose visiiditasu eest abi peaks pakkuma. Möödunud aastal sai nii abi üle 65 000 inimese, iga inimese eest tasus haigekassa lepingupartneritele keskmiselt umbes 460 eurot aastas. Selle summa sees on näiteks mitu visiiti arsti juurde. Psühhiaatri juurde saab aja panna kinni ilma perearsti saatekirjata.

Erakliinikutest abi otsides – juhul, kui tahaks vältida haigekassa nimistu ravijärjekordi – peab Tallinnas arvestama tunnise psühhiaatri seansi puhul 70 euroga, Pärnus-Tartus 50 euroga või vähemgi.

Sootuks "kallim" on aga tasu, mis tekib probleemi süvenemisest. Nii Lehtmetsa, Oidermaa kui ka Mere sõnul hakkavad inimesed arstiabi otsima enamasti viimases hädas. Nii tekivadki pikemad ootejärjekorrad kui kuus nädalat. Anna-Kaisa Oidermaa hinnangul on tajuda, et ühiskonnas julgetakse vaimse tervise teemadel üha enam rääkida ja inimesed julgevad ka üha enam abi küsida.

"Kõik abi ei pea olema tervishoiusüsteemi korraldatud,“ sõnas Andres Lehtmets ja loetles kirikuid, eneseabi rühmi ja muid tugivõrgustikke, mis suudaks inimestele esmast abi pakkuda. "Paljud vaimse tervise probleemid on tugivõrgustiku abiga lahendatavad," märkis ta.

Ka Vikerraadi osaade "Uudis+" käsitleb vaimse tervise teemasid. Külas on PPA Põhja prefektuuri läbirääkijate grupi juht Reimo Raivet, kes räägib, kas ohtlikult käituva vaimsete häiretega inimese korral saab läbirääkijaid üldse kaasata ja kuidas peaks käituma, kui puutuda kokku ebastabiilse vaimuhaigega.

Täna õhtune "Suud puhtaks" lahkab ETV-s täiskasvanute vaimse tervise maailma. "Psüühikahäireid on meie ümber rohkem, kui tahame tunnistada ning me räägime neist vähem, kui peaksime. Miks meie vaimne tervis vastu ei pea? Kuidas anda abi neile, kes iseennast enam aidata ei suuda?" kõlab saadet tutvustav tekst.

Eraldi mure lastega

Tartu erakliiniku E.G.U Erapraksis OÜ tegevjuht Reet Ellermaa sõnas, et nende kliinikus on üha suurem tähelepanu lastel. Kuigi ka neil oleks nõudlust vaadates võimalus kohe tööle võtta kaks psühhiaatrit, siis sootuks keerulisem on leida lastele spetsialiseerunud arsti. Selles vallas on tulevased arstid endale juba residentuuri ajal tulevased töökohad välja vaadanud.

Eraldi teenusena on alustatud vanemate nõustamist laste kasvatamises. "Minu isiklik arvamus on, et vanemaharidus on puudulik," sõnas ta. Sageli selgub, et koolis või lasteaias psühhiaatrilisele ravile suunatud lastel ei olegi diagnoositavat probleemi, vaid mure on vanemate oskuses ja teadmistes.

Ka haigekassa on pööramast enam tähelepanu laste ja noorte vaimsele tervisele.

• Välja töötamisel on e-konsultatsioon lastepsühhiaatrias. Seal võivad ravivõtted olla teistsugused ning see vajab eraldi läbi rääkimist perearstide, psühhiaatrite ja haigekassa vahel. Tänu sellele võiks tulevikus lapsele tuttav perearst tema muredega esimesena tegeleda ja koos vanematega lahendusi otsida, konsulteerides vajadusel eriarstiga.
• Lähtudes Vaimse Tervise Arengukavast (VATEK) on lähiaastate prioriteediks ka laste ja noorte vaimne tervis. 2018. aastal plaanib haigekassa algatada projekti "Laste vaimne tervis", mille eesmärk on leida endale projektipartner laste ja noorte madala heaolu ning psüühika- ja käitumishäirete varajase sekkumise toetamiseks. 
• Sotsiaalministeeriumil ei ole 2018. aastal vaimse tervise teemalist kampaaniat plaanis. 2017. aasta alguses oli aga kampaania "Mul on kõik OK!", mille eesmärk oli suurendada noorte teadlikkust vaimsest tervisest, julgustada noori oma probleemist rääkima ning abi otsima.