Kaupo Meiel: revolutsiooni võimalikkusest Eestis AD 2017 ({{commentsTotal}})

Kaupo Meiel
Kaupo Meiel Autor/allikas: ERR

Mõne päeva eest jäeti Eestis suurejooneliselt tähistamata Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Hakkasin mõtlema, kas tänapäeval läheks oktoobrirevolutsiooni laadne riigipööre Eestis korda.

Kuigi revolutsiooni põhjused ja tagajärjed on enamasti kahtlased nagu oktoobrirevolutsiooni puhul, oleks vahetu osavõtt midagi väga meeldejäävat. Mitte et riik erilisemat pööramist vajaks, aga kas või noored saaksid revolutsiooni abil hea kogemuse võrra rikkamaks.

Tõelise revolutsiooni tegemiseks ei piisa virtuaalsest toetusavaldusest. Kaugel sellest, peaks välja minema, külmetama, kõht läheks tühjaks. Facebookis ja Twitteris või mõne väljaande veebikommentaariumis on palju soojem ja mugav istuda ning maailma muuta. Meelsust saab virtuaalselt küll näidata, aga kui töölisklass oleks 1917. aastal ainult virtuaalselt oma meelsust näidanud ja profiilipildid mõneks ajaks punalipuga varustanud, seisnuks Vladimir Uljanov üksinda Talvepalee ees nagu loll ja laiutanuks käsi, meenutades, et viimane arvamusküsitlus näitas ju selget poolehoidu riigipöördele.

Siiski avab meie kõrge infotehnoloogiline tase uusi võimalusi. Näiteks võiks tänapäeval revolutsiooni tegemisel kasu olla pakirobotitest, millele võib kuulipildujad peale monteerida ja siis saaks need suunata Toompead ära võtma. Töö saaks ilmselt tehtud, aga vahetu inimlik kogemus, mille jaoks praegu revolutsiooni vaja olekski, jääks ikka saamata.

Revolutsioonid on oma olemuselt alati diskrimineerivad ja ebaõiglased ning täielikud vastandid poliitkorrektsusele.

Me võtame väga südamesse, mida lääneriigid meist arvavad, ja mida ingliskeelsed väljaanded meist kirjutavad. Selge, et kui töölised ja teenistujad hakkavad Eestis riigivõimu kukutama, siis toob see mujalt maailmast väga palju halvatoonilist vastukaja, aga kui meist halvasti kirjutatakse, hakkame ju ise ka arvama, et oleme halvad. Destruktiivne enesesüüdistamine võtab revolutsioonilt kogu mõnu.

Võimulolijate suurejooneline diskrimineerimine on samuti keeruline. Elu on näidanud, et riigikogu- ja valitsuse liikmeid, kõnelemata presidendist, kirutakse täpselt selle hetkeni, kuni kirutavaga silmast silma kohtutakse. Revolutsiooni ajal peab aga vastasele julgelt ja trotslikult otsa vaatama ja mitte laskma tal end oma sümpaatse olekuga ära petta. 

Revolutsiooni raames kõlab väga palju solvanguid, solvatakse nii objekte kui subjekte. Solvamisega saaksime kindlasti praegugi ideaalselt hakkama, aga kahjuks toob solvamine kaasa solvujad ja neid on nõnda palju, et solvujate kontrrevolutsioon oleks ääretult raevukas, võimas ja verine. Solvujate armee peksaks solvajad poole päevaga nii laiali, et isegi maailma parim puslede kokkupanija ei suudaks järele jäänud tükkidest midagi mõistlikku kokku panna.

Üldrahvalikuks revolutsiooniks me seega kahjuks enam võimelised ei ole ja isegi kui oleksime, ei leiduks kardetavasti ühtegi Euroopa Liidu meedet, mis kogu selle nalja kinni maksaks, mis omakorda tähendab kahjudega kauplemist.

Positiivne on aga see, et väikeste revolutsioonide tegemises oleme harukordselt eesrindlikud. Iga pisikene kriis, puudutagu see võid või id-kaarte, äratab meis üles väikese revolutsionääri ja innustab tegudele. Suurt revolutsiooni taga igatseda ei maksa, aga väikesed revolutsioonid hoiavad meid vormis. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: