Eesti poliitleksikasse on viie aasta taguse väljendi „traditsiooniline tiir ümber Venuse klubi“ kõrvale lisandunud uus, praegust asjade seisu ja meediakultuuri hästi iseloomustav „boreaalne tusk“.

Esimene väljenditest kuulus nüüdseks juba suurest poliitjuhist reameheks taandunud Edgar Savisaarele, kes põhjendas niiviisi asjaolu, et üks piltnik tabas ta ööklubi eest noore naisterahvaga.

Teine, värskem ütlemine kuulub aga filmimehele, teatrikunstnikule ja muusikule Hardi Volmerile, kes pakkus boreaalset tuska osapõhjuseks sellele, et tema ametikaaslane Tiina Kangro kostitas teda tsiviliseeritud inimese kohta vänge väljendiga „vaimne värdjas“.

„Vaimne värdjas“ on muuseas samuti poliitsõnavaras uustulnuk, kuigi vaid poolikult, sest see on ilmselt kas väär mälupilt või edasiarendus viis aastat tagasi lendu läinud „moraalsetest värdjatest“ – millel omakorda võib olla palju kaugem ajalooline taust.

Kui aga siia veel lisada USA presidendi Donald Trumpi möödunudnädalane kurtmine Twitteris, et ta ei saa aru, miks Põhja-Korea juht Kim Jong-un teda „vanaks“ nimetab, kui tema ise ju ei nimeta ju Jong-uni „lühikeseks“ ega „paksuks“, siis kipub boreaalne tusk peale tulema ka sellisele helgusele kalduvale inimloomusele nagu minu oma.

Päriselt, prouased ja härrased! See pole lasteaed ega kool, vaid riigikogu ja Valge maja. Ja teie kõigile avatud sotsiaalmeediapostitus pole keelepeks sõprade ja sõbrannade seltsis, vaid avalik sõnavõtt.

Tänapäeva ajakirjandusele on ette heidetud päris paljut ning sugugi mitte kõige vähem erinevate tegelike ja kujuteldavate mägede otsast – Eestis konkreetselt Toompealt. On ette heidetud muu hulgas emotsioonide segunemist teabeedastamisse ning seda, et ajakirjanikud lasevad mingil teemal end liigselt kaasa haarata ja muutuvad seetõttu ebaobjektiivseks.

Head poliitikud! Võib-olla on see kriitika tõsi, võib-olla on see tõsi ainult osaliselt, võib-olla väga vähe. Aga isegi kui on, siis kui keegi üldse peaks oma olekuga eeskuju näitama, olete need teie, vabalt valitud. Kusjuures mitte ainult valijad ei ole olnud oma valikutes vabad, vaid ka teie olete vabalt saanud otsustada, kas valitud saada.

Aga kui te juba kord valitud olete, siis olge head, saage aru, et rahva esindamine ei tähenda seda, et te esindate rahvast kõigis tolle puudustes, nõrkustes ja madalustes. Ei, rahva esindamine tähendab, et te esindate seda parimat ja õilsamat, mis rahvas peitub.

Ning teete seda ka siis, kui istute kodus villastes sokkides ja teetassi või veiniklaasiga arvuti taga ning toksite sissekannet sotsiaalmeediasse. Võib-olla see kostab ebaõiglane, aga teil ei ole privileegi oma väärikusest loobuda ning muutuda inetuks, madalaks või väiklaseks.

Mis kõik kokku ei tähenda sugugi, et kolleege ja konkureerivaid poliitikuid ei võiks arvustada, ka teravalt, kui vaja. Tehke seda lihtsalt stiilselt ja nauditavalt, mitte esimese lajatusega, mis teil pähe kargab.

Näiteks nii: „Kolleeg Volmer paistab olevat teinud oma kalduvusest vaimsele lodevusele – ehk vältimatusest – hüve, kuid ühiskondliku arengu seisukohalt oleks parem, kui ta laseks sellele rahalise aluse luua mõnes teises struktuuris kui seda on meie seadusandliku võimu kants.“ •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.