IRL-i kuuluv Tõniste ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et mõte aktsiisitõus ära jätta tugines analüütikute hinnangule ja alkoholiaktsiisi alalaekumisele, mis sel aastal peaks tulema 40 miljonit eurot prognoositust vähem.

Ta märkis, et avalikustas oma seisukoha selles küsimuses, kuna ERR temalt seda küsis.

Valitsus arutas neljapäeval ka Reformierakonna fraktsiooni algatud eelnõu, millega soovitakse kehtetuks tunnistada 2016. aasta lõpus kehtestatud lahja alkoholi aktsiisimäärad ja taastada 2015. aasta kehtestatud määrad kuni aastani 2020.

Valitsus seda ei toetanud, kuna Tõniste sõnul tähendaks see tagasiminekut ja puudutas vaid lahjat alkoholi. "Murekoht on varasemad aktsiisitõusud, mis said alguse Reformierakonna juhtimisel, kui tõsteti varem kokkulepitud aktsiisiredelit ja sai alaguse ka piirikaubandus. Tuleb mõelda edasi," lausus Tõniste.

Peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et aktsiisiküsimuses valitsuses mingit tüli ei ole, kuid lisas, et selle arutelu algatamise ajastus polnud parim.

"Meie poliitika on see, et aktsiisidega alkoholi tarbimist väheneda ja andmed näitavad, et alkoholi tarbimine väheneb. Kuulame poliitikutena oma ala parimaid spetsialiste. See on meie parim teadmine," ütles Ratas. Ta lisas, et kas 2018. aastaks tehtud prognoos peab paika, selgub 2019. aastal.

Majandusminister Kadri Simson lausus, et maksukeskonda peab vaatama võrdluses naaberriikidega ja lisas, et seoses Läti kütusehindadega jääb ära Eestis ära diislikütuse aktsiisi tõus.