Valitsuskabinet arutas neljapäeval rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) ettepanekut jätta ära tuleva aasta veebruariks kavanadatud alkoholiaktsiisi tõus.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kinnitusel ei ole rahandusministeeriumi hinnangul alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi põhjust muuta, sest viimaste kuude aktsiisilaekumised on olnud ootuspärased, kuid tuvastatud on võimalikke uusi riske, mis on eeskätt seotud soomlaste kaasaostudega.

"Ja ehkki järgmisest aastast Soome oma aktsiismäärasid tõstab, mis teistpidi seda mõju peaks leevendama, siis arutelude tulemusena ja rahandusministeeriumi prognoosijate ettepanekul jõudsime sellise lahenduseni, et võimalike negatiivsete riskide realiseerumise vähendamiseks järgmisest aastast tõuseb alkoholiaktsiis lahjale ja kangele alkoholile kaks korda vähem kui esialgu planeeritud," ütles Ossinovski ajakirjanikele valitsuse istungilt lahkudes.

"Nii viinal kui õllel oli jaehinnatõus, mis oleks aktsiisist tulnud, planeeritud umbes kuus protsenti, siis otsustasime, et järgmisel aastal jääks see kolme protsendi piiresse. Samal ajal, kuna veini puhul piirikaubanduse riski sellisel viisil ei ole, siis veiniaktsiisi osas otsuseid ei muudetud, nii et veiniaktsiis tõuseb varem planeeritud summas," lisas ta.

Ossinovski kinnitusel peaks ka madalama aktsiisi puhul planeeritud summad eelarvesse laekuma.

"Rahandusministeeriumil pole täna infot, et järgmiseks aastaks planeeritud summad ei täituks. Aktsiisilaekumine on alates suvekuudest olnud ootuspärane ja rahandusministeerium arvab, et ka järgmisel aastal nende prognoos peab paika. Aga loomulikult on erinevad käitumuslikud riskid, mis on avaldunud ja nagu ütlesin, uus risk, millest varasemalt oli vähem infot, puudutab soomlaste kaasaoste," selgitas Ossinovski.

Tema sõnul möönis valitsus, et täna ei ole veel head analüüsi selleks, et otsuseid tegelikult lõpuni ja õigesti langetada.

"Paraku see n-ö kalendriline tsükkel selline, et me oleksime oluliselt paremini informeeritud 21. detsembril, kui tulevad novembrikuised laekumised, aga selleks ajaks on riigikogu juba eelarve vastu võtnud, meil pole võimalk lihtsalt oodata," rääkis minister.

"Selles kontekstis tegi rahandusministeerium ratsionaalse pakkumise, et vähendada planeeritud tõusu nendes tootekategooriates, kus nende riskide realiseerumine on tõenäoliselt suurem," lisas ta. 

Vaata täispikka intervjuud Jevgeni Ossinovskiga artiklile lisatud videost.

Tõniste: osa katteallikatest tuleb dividendidest

Kehtiva seaduse kohaselt peaks õlle aktsiis kerkima 1. veebruarist 17,65 protsenti, siidri aktsiis 17,89 protsenti ning kange alkoholi aktsiis 10 protsenti.

Rahandusminister Toomas Tõniste selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et valitsuse otsuse tõttu väheneb 2018. aastaks planeeritud laekumine 10 miljoni euro võrra.

"Järgmine aasta on planeeritud alkoholiaktsiisi tõusu mõju +35 miljonit. Meie tänase otsuse mõju, et me aktsiisitõusu 1. veebruarist ei tee täismahus, vaid kangel alkoholil, õlul ja siidril poole võrra vähendame seda plaani, on 10 miljonit," selgitas ta.

Tema sõnul võivad probleemid tekkida eelarvega siis, kui piirikaubanduse mõju kasvab veelgi ja aktsiisilaekumine on veel väiksem.

"Aga tänane samm aitab riske maandada, liikuda selles suunas, et laekumine oleks täpsem," sõnas ta.

Tõniste sõnul on selle 10 miljoni katmiseks vaja leida ka katteallikad ning paari päeva jooksul rahandusministeerium need ka esitab.

"Need on reaalselt olemas, lihtsalt vajavad ka kokkulepet. Esialgsete plaanide kohaselt on osa sellest kattest planeeritud dividendid," sõnas Tõniste.

Ratas: Eesti aktsiisitõus on väiksem kui Lätis ja Soomes

Peaminister Jüri Ratas ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eesti peab jälgima konkurentsi Läti ja Soomega.

"Täna valitsuskabinet otsustas, et alkoholil, milleks on õlu, siider ja kange alkohol, järgmise aasta 1. veebruarist on need kolm aktsiisitõusu poole väiksemad. See on üsna tugev sõnum ka selles mõttes, et aktsiisitõus saab olema järgmisel aastal Eestis kui Lätis ja Soomes," sõnas Ratas.

"Umbes võib öelda, et õlle ja siidri aktsiisitõus saab olema järgmise aasta 1. veebruarist üheksa protsenti, kange alkohol, saab olema viis protsenti. Mõlemad näitajad on väiksemad kui näiteks Lätis," lisas ta.

Valitsuskabinet kuulas enne otsuse tegemist tahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning Tervise Arengu Instituudi ekspertide hinnanguid aktsiiside ning alkoholi hinna mõjust riigi majandusele ja rahandusele ning inimeste tervisele.

Vaata rahandusminister Toomas Tõniste ja peaminister Jüri Ratase täispikkasid intervjuusid allolevatest videotest: