Eestis on tuhandeid hooneid, millest maatüki piir läbi jookseb
Suur osa Eesti katastriüksustest on moodustatud ajal, kui kasutati mõõtmisviise, mis praegu enam ei kehti. Seetõttu on Eestis tuhandeid hooneid, millest maatüki piir otse keskelt läbi jookseb. See, et piirid oleksid paigas, on oluline kas või hoonete aadressi määramisel.
Ülenurme vallas asuva kortermaja elanikud avastasid selle, et katastriandmete järgi jääb poolteist meetrit majast naaberkrundi maale, täiesti juhuslikult, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tegime kaks aastat tagasi ühistu, siis hakkasime neid piire uurima ja vaatasime, et mis nali on, et piir läheb nagu maja alt. Ja nüüd kevadel käisid väljas maamõõtjad, mõõtsid ära, aga selgus, et see on riigimaa ja riigimaale on oksjon ja siia ei ole meil õigust. Oleks siin kuskilt kaks-kolm meetrit juurde, saaks seda pinda, kui meil on vaja minna midagi tegema, selle maja juurde, siis ei ole vaja kerjata," rääkis Ringtee 10 elanik Lembit Tähepõld.
Selle maja elanikel on siiski hästi läinud, sest naabrid on seni olnud vastutulelikud. Maa-amet oskab tuua aga ka näiteid juhtumitest, kus naaber on oma krundile jääva majaosa lihtsalt ära lammutanud. Juhtumeid, kus piir jookseb läbi hoone, on üle Eesti kokku veidi rohkem kui 5000.
"Meil on maareformi ajal olnud võimalus katastriüksusi moodustada mitmel erineval moel. Erinevat mõõdistus- ja moodustamisviisidega, mis paraku on osutunud äärmiselt ebatäpseks. Aga me anname endale ka aru, et süüdistada pole kedagi, kõik on tehtud tolle aja parima oskuse ja teadmiste juures," nentis maa-ameti katastri kvaliteediosakonna juhataja Tõnu Kägo.
Katastriandmete kvaliteediga tegeletakse, kuid praegu ei ole seis kiita. Pindala järgi on vaid veidi vähem kui kolmandik Eestimaast mõõdetud tänapäeval kehtivate normide järgi.
"Me ise eriti rahul ei ole, sest me näeme igapäevaselt seda, missugused meie andmed on. Ütleme nii, et suur tööpõld on ees," lausus Kägo.
Sellega, kas maatüki piirid looduses ka katastriandmetele vastavad, peaks eelkõige tegelema maaomanik ise.
"Kui piiritähised on hävinud, siis soovitame pöörduda maamõõtja poole ja mitte suvalise maamõõtja poole, vaid ikkagi selle maamõõtja poole, kes tohib katastrimõõdistamist teha, sest ainult nemad suudavad tagada ka selle, et mida iganes nad seal väljas mõõdavad või tuvastavad, et see ka ükskord katastrisse jõuab. Mitte iga GPS-iga väljas maad mõõtev maamõõtja ei too neid andmeid paraku katastrisse," rõhutas Kägo.
Toimetaja: Laur Viirand