Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld ei usu, et Pärnumaal käivituv pilootprojekt nende varjupaiga tühjaks jätaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõik ohvrid ei jõua varjupaika politsei kaudu, näiteks viimane kannatanu tuli varjupaika esmaspäeva hommikul hoopis erakorralise meditsiini osakonnast.

Orupõllu sõnul on oluline suhtumise muutus. "Mina räägin juba ammu sellest, et mitte iga neljas naine ei ole ohver, vaid iga neljas mees on vägivallatseja, siis vaatamegi asju nii, et anname vastutuse vägivallatsejale, kes peakski selle eest vastutama. Meil kipub nii olema, et süüdistame seda inimest, kes on niigi õnnetus olukorras," selgitas Orupõld.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on ka praeguses õigusruumis võimalik perevägivallale kiirelt reageerida ning ohver ja vägivallatseja teineteisest isoleerida.

Vajadusel saab prokurör taotleda ja kohtunik kinnitada 12 tunni jooksul lähenemiskeelu, küsimus on, kuhu vägivallatseja panna. Selle juures tuleb appi kohalik omavalitsus.

"Pilootprojekt hindab, kas see skeem on sobiv, mis on selle nõrkused ja mis on oluline, kas on vaja muuta ka seadust. Ja juhul kui me saame ühetaolise arusaama, siis on seda võimalik tulevikus rakendada ka õiguskeskkonna eeldusena üle riigi," rääkis Reinsalu.

Politsei on esimene filter, kes otsustab, kui palju sekkuda, et koduvägivald ei korduks. Pärnu politsei on saanud ja saab veel vastavat väljaõpet.

"Kannatanu on äärmiselt habras ja keerulises olukorras ja ta ei taha anda ütlusi oma lähedase vastu. See on arusaadav, aga meie ametnikel peab olema piisavalt pädevust, et kui on jätkuv oht inimeste elule ja tervisele, siis me sekkume äärmiselt intensiivselt," selgitas PPA arendusosakonna juhtivkriminaalametnik Kadri Ann Salla.

Siseminister Andres Anvelt kinnitas, et lähisuhtevägivald ei ole vaid ühe pere siseasi ja see arusaam on ühiskonnas muutumas.

Pärnumaa pilootprojekt lõpeb tuleva aasta märtsis.