"AK. Nädal" käis Soomes suure juubeli tähistamist jälgimas ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Soome tähistas sel nädalal oma iseseisvuse 100. aastapäeva. "Aktuaalne kaamera. Nädal" oli sellel puhul samuti sünnipäevalainel ja ERR-i ajakirjanikud käisid Soomes pidustusi jälgimas.

Soome riigijuhtidega rääkis 100-aastasest riigist Rain Kooli, kes tutvus lisaks ka sellega, kuidas Soomes elavad eestlased olulist aastapäeva tähistasid. Tiina Jaakson aga vestles ajaloolase Seppo Zetterbergiga, kes muuhulgas meenutas ka kunagist ideed luua Soome-Eesti kaksikriik.

Juubeliaasta üheks teemaks oli noorte kaasamine

Juubeliaasta teema on olnud "yhdessä" ehk üheskoos, ning laste ja noorte kaasamine- ja neile tähelepanu pööramine on üha vananeva rahvastikuga Soomes olnud teadlik valik.

Samas on iseseisvus ja selle hoidmine laste ja noorte jaoks järjest olulisemad - seda kinnitas ERR-ile ka Soome peaminister Juha Sipilä, kes kätles valitsuskõneluste areenina tuntud Säätytalos rohkem kui 600 last laste iseseisvuspäeva vastuvõtul, kuhu oli kutsutud kaks last igast Soome vallast ja linnast.

"Noored hindavad iseseisvust eriti ning oskavad seda ka tähistada. Ka uuringud osutavad, et noorte iseseisvuse taju ja isamaalisus on varasemast kõvasti tugevamad. See aasta on muidugi eriline, kuna me tähistame 100. aastapäeva. Aastasse on mahtunud igasuguseid pidustusi, aga see laste pidu oli kõige lahedam!" nentis Sipilä.

Vaid korra saja aasta jooksul ette tulev iseseisvuse tähistamine kujunes kõikjal Soomes tõeliseks rahvapeoks - rohkem kui 600 000 soomlast osales kokku umbes 5000 erineva piduliku sündmuse korraldamises ning osa võtsid vähemalt ühest neist pea kõik Soome elanikud.

Osa soomlastest saabus selleks kõige olulisemaks päevaks oma isamaale ka kaugelt väljastpoolt Soome piire.

Lõviosa soomlastest aga tähistas iseseisvuspäeva traditsiooniliselt - küllaminek, õhtusöök ja "see, mis televiisoris toimub".

See "seal toimuv" tähendab iga-aastast iseseisvuspäeva vastuvõttu, kuhu president Sauli Niinistö oli tänavu kutsunud 1800 külalist. Vastuvõtu jälgimist tele- ja veebiülekannetest võib nimetada Soome rahvusspordiks ning nagu juubeliaastale kohane, sündis sel aastal ka uus vaatajarekord: 5,4 miljonist Soome elanikust vaatas rahvusringhäälingu ülekannet vastuvõtult 2,7 miljonit ehk täpselt pool kogu elanikkonnast.

Erilisel aukohal on vastuvõtul alati olnud sõjaveteranid, tänu kellele Soome iseseisvus 75 aastat tagasi üldse püsima jäi. Samas ehitas vastuvõtu kätlemisjärjekord kauni kaare kätlemist alustanud veteranidest tulevikku - president Sauli Niinistöt ja tema abikaasa Jenni Haukiot tervitasid viimastena igast Soome maakonnast kutsutud noored.

Vahetult enne vastuvõtu algust kohtus aga president Niinistöga ka ERR.

"Soome on nüüd 100-aastane. Mida me peaksime silmas pidama, et see iseseisvus järgmise 100 aasta jooksul ei kaoks?" küsis Rain Kooli.

"Soome ülesehitamine on selle 100 aasta jooksul toetunud rahvavõimule, demokraatiale. See ühendas soomlased ja me peame oskama endiselt austada seda, tulevikku teeme me kõik. Kui rahvus on ühtne, üheskoos, nagu kõlab meie juubeliaasta tunnuslause, siis on ta ka tugev, isegi kui ta on väike," vastas president Niinistö.

Päris kõik sellele ühtsuse mõttele siiski alla ei kirjuta. Samal ajal, kui suurem osa rahvast iseseisvust tasase ning rõõmsa rahvustundega tähistas, marssisid Helsingi tänavatel ka meeleavaldajad. Kõige enam poleemikat oli seotud avalikult natsionaalsotsialistliku riigikorra kehtestamist pooldava Põhjamaade Vastupanuliikumine (PVL) meeleavaldusega. Ning nagu Põhjamaades välja on kujunenud, kus on liikvel natsid, seal on liikvel ka nende vastased.

Zetterberg: Nõukogude Venemaa oli kindel, et Soome tuleb tagasi, aga... no veel ei ole tulnud

Iseseisva Soome sünniloost ja keerukamatest eluhetkedest rääkis Tiina Jaakson Helsingis ajaloolase Seppo Zetterbergiga, kes kirjutas 40 aasta eest oma doktoritöö Eesti ja soome poliitilistest suhetest.

Zetterberg märkis, et sündmused Venemaal olid need, mis panid Soome parlamendi otsustama, et revolutsioonilisest Venemaast tuleb võimalikult ruttu lahku lüüa. Esimene katse tehti 30. novembril, kuid et oli reede, olid rahvasaadikud juba nädalalõppu veetmas. 4. detsembril andis senat Soome parlamendile ehk Eduskunnale teadaande Soome iseseisvumisest. Eduskund aga ootas iseseisvusmanifesti. 6.detsembril hääletatigi kahe eelnõu vahel ja kaotas see, kus pakuti, et iseseisvumine tuleb Nõukogude Venemaaga
läbi rääkida.

"Huvitav selline teoreetiline küsimus muidugi on see, et kuidas oleks juhtunud, kui enamus olekski öelnud, otsustanud niimoodi, et ei, meie küsime Venemaa käest, Lenini valitsuse käest ja alles pärast seda meie vaatame, et mida meie teeme. See oleks kindlasti, nüüd meie teame, et oleks olnud küll, väga, väga halb," nentis ta.Zetterberg kirjutab oma raamatus "Iseseisva Soome ajalugu", et iseseisvuse väljakuulutamise järel sõitis delegatsioon soomlasi Petrogradi, kus tuli oodata tunde, kasukad seljas ja mütsid käes, iseseisvuse tunnustamist, sest lääneriigid seadsid tingimuse, et esmalt tuleb saada Nõukogude Venemaa tunnustus. See anti aasta viimase päeva viimastel minutitel.

"See oli selline Lenini valitsuse taktika ja tema oli enam-vähem kindel, et okei, nüüd on parem niimoodi, et meie tunnustame Soome iseseisvust, aga kindlasti Soome tuleb tagasi Nõukogude Venemaa juurde. Ja enam-vähem see Nõukogude Venemaa juhtkond oli kindel, et Soome tuleb tagasi, aga no veel ei ole tulnud," lausus Zetterberg.

Vastuolud Soomes kasvasid ning järgnes traagiline 108 päeva kestnud punaste ja valgete vaheline kodusõda, kus punakaardi eesmärk oli sotsialistlik Soome, valitsusväed püüdsid aga kindlustada vabadust. Soomlane sõdis soomlase vastu olgugi, et üks pooltest sai tuge Venemaalt ja teine Saksamaalt. Rahvas lõhenes ja eri pooltel sõdimine mõjutas omavahelist läbisaamist aastakümneid enne, kui uus sõda soomlased omavahel ühendas.

"Esimene etapp oli 20 aastat hiljem - Talvesõda, see ühendas meie rahvast. Aga, aga see kodusõda, see on nii traagiline, et olgu, et nüüd on kolmas, neljas põlvkond elab, aga ikkagi see on selline trauma meie geenides," tunnistas Zetterberg.

Ehkki Punaarmee vastu Soome iseseisvuse kaitseks peetud Talvesõda ühendas rahvast, oli just siis ning järgnenud Jätkusõja ajal Soome iseseisvus hiljem kõige rohkem kaalul, rõhutas Zetterberg. "Peame ütlema, et Talvesõja lõpptulemus, see oli meie tuleviku ja iseeseisva Soome tuleviku jaoks kõige olulisem."

1917. aastal pakkus pikalt Soomes elanud luuletaja Gustav Suits välja idee Eesti ja Soome riikide liidust. See mõte meeldis ka poliitikutele.

"Näiteks Konstantin Päts Eestis oli, kui ta oli peaminister, tema esimene selline konkreetne, enam-vähem konkreetne ettepanek oli juba 10 aastat varem 1906., 1907. aastal, kui ta oli ta oli selline pagulane Soomes," mainis Zetterberg.

Zetterbergi sõnul olid Pätsi plaanid konkreetsemad kui Gustav Suitsu omad ja seda eriti Vabadussõja ajal. "Vene hirmu tunnetamine, see oli taustal väga, eriti oluline.

Kaksikriigi küsimuses näitasid suuremat initsiatiivi eestlased. "Aga väga huvitav on näha ja minu meelest väga loogiline ka, et eestlased, näiteks Konstantin Päts, et
eestlased olid need aktiivsemad. Soomes oldi, et jaa, ei tea, Soome on suurem ja tugevam," tunnistas ajaloolane.

Et tagada Soome stabiilsus pärast kodusõda, otsustas Soome valida omale Saksamaalt kuninga. Kaksikriigi ideed tuli seega sel ajal vaadata uues kontekstis, Eestisse saabus asja uurima Soome välisministeeriumi kantsler.

"Jaan Poska, teie esimene välisminister oli, kellega tema, meie soome välisministeeriumi kõrge ametnik rääkis. Poska oli öelnud, et no see ei ole nii oluline, et olulisem on kaksikriik."

Et siis kuningas oleks olnud kahe riigi kuningas?

"Poska meelest oleks küll parem, et see ühine kuningas, kui selline tuleks, et tema ei oleks Saksamaalt," lisas Zetterberg.

Zetterbergi sõnul pakkus Poska, et ühine kuningas võiks olla Rootsist või Taanist ehk neutraalsem. Elu läks aga nii, et toetust ei saanud ei iseseisvumisaegne ega ka Soome jätkusõja ajal peetud kaksikriigi plaan.

Soomes elavad eestlased peavad oluliseks mõlema riigi tähtpäevi

Soomes elab vähemalt 50 000 ja kuni 60 000 eestlast. Rain Kooli käis uurimas, kuidas neil identiteetide ja iseseisvuspäevade kokkusobitamine õnnestub.

Soome iseseisvuspäeva tähistamine ei pruugi alati olla täiesti enesestmõistetav, kui tegemist on kas Eestist Soome elama asunud perega nagu Helsingi Kallio koguduse
eestlannast kantori Dagmar Õunapi oma, või segaperega, nagu Sarianne ja Margo Jõemetsa pere Helsingi naaberlinnas Espoos.

Jõemetsade kodus ootas pidulaud ja pereema tehtud tort, kus kesksel kohal tekst "Suomi 100"". Soomlannast Sariannel on iseseisvuspäeva tähistamise tava lapsepõlvest kaasa saadud, kuid ka eestlasest pereisal on tänu suguvõsa ajaloole soomluse tajumine keskmisest kergem tulema.

"Mu vanaisa oli soomepoiss. Selle kaudu ma olen Soomega seotud. Vanaisa on üht-teist rääkinud, kui ta veel elas, ja selle kaudu tuleb mingil määral ka see Soome iseseisvuspäeva tähistamine, et oma veri ka andnud mingisuguse panuse, et Soome on vaba riik," kommenteeris Margo Jõemets.

Identiteedi ja eestluse ning soomluse küsimustega on Jõemetsade peres tegeldud juba tükk aega. Margo abikaasa Sarianne sõnul hakkas Eesti koos oma kultuuri ja ajalooga huvitama teda juba esimesest Eestis-käigust.

"Sarianne on suurepärane näide kultuuri segunemisest minu meelest. Kuigi su identiteet on ka tugev, sa oled soomlane, siis ta on nii hästi keele ära õppinud. Osad inimesed ei saa arugi, nad mõtlevad, et ta on kaua Soomes elanud," rääkis Dagmar Õunap.

"Eesti on mul ka südames, kuigi Soome on ikka… kodu ja kõige tähtsam. Vahest eestlased ütlevad mulle, et "ah, sa oled ju ka nagu eestlane ja ma ei mõtle üldse, et sa oled soomlane"… aga mulle ei meeldi, et niimoodi öeldakse, sest ma ju ikkagi olen. Tore, et ma suudan sinna ka sulanduda, aga ma olen ikkagi soomlane," rõhutas Sarianne Jõemets.

Sõbranna Dagmar tunnistas, et kui mõelda iseseisvuspäevade peale, siis on Eesti vabariigi aastapäev praeguse kodumaa omast mõnevõrra olulisemaks jäänud. Samas ei tähenda see, et Soome iseseisvuspäev üldse korda ei lähe.

"Mul on küll tugev eesti identiteet, aga ma leian, et ma olen päris hästi Soomes kohanenud. Soome iseseisvuspäeva tähistamine tuleb pigem lasteaia kaudu, kooli ja töö kaudu. Sel aastal pea iga kontsert, esinemine, kõik üritused on Soome 100-ga seotud. Oleme saanud tähistada juba aasta aega Soome iseseisvuspäeva;" rääkis Dagmar Õunap.

Sarianne Jõemets leiab Eesti ja Soome iseseisvuspäevast aga ka ühe meeleolulise erinevuse. "See ei pea alati olema nii rõõmus. Vahest on see melanhoolne ka ja see on ka pidutsemine. Kui sa mõtled nende iseseisvusega seotud teemade peale, siis ega need ei ole alati rõõmsad teemad. Hea, et meil on see iseseisvus, aga see, kuidas see on saavutatud, on ikkagi suhteliselt kurb."

Mõlemas peres on otsustatud, et Soomes sündinud lapsed kasvavad ka eestikeelseteks, kuid kas ja kui palju ka eestimeelseteks?

"Kõige tähtsam on see, et nad ise teavad, kes nad on. Ma loodan, et nad tunnevad nii, et Soome on nende kodumaa, aga Eesti on ka nende… isamaa," vastas Sarianne Jõemets.

"Kõik inimesed peavad tegelikult teadma, kust nad on pärit. See annab neile julguse ja enesekindluse suhelda ja siis ei teki seda momenti, et keegi räägib vales keeles, kuna häbeneb, kust ta on pärit," lisas Margo Jõemets.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: