AirBaltic loodab Nordica pilootide toel oma äri laiendada ({{commentsTotal}})

AirBaltic kavatseb oma lennundusäri laiendada, mistõttu vajab juurde piloote. Lisaks 60 piloodi nullist väljakoolitamisele loodab naaberriigi lennufirma ka Eesti rahvusliku lennufirma Nordica piloote üle meelitada. Selleks korraldab Läti firma Eestis lahtiste uste päevad.

Kuigi AirBaltic on Nordica kõrval väga suur lennuettevõte, on pilootide arvult kaks firmat võrreldavad: mõlemas töötab umbes 250 pilooti ja mõlemad on kasvavad ettevõtted.

Nüüd plaanib AirBaltic koolitada kolme-nelja aasta jooksul nullist 60 uut pilooti ning värvata lisa ka teistest lennufirmadest, muuhulgas on sihikule võetud Nordica. Kokku plaanib Läti lennufirma luua viie aastaga juurde tuhat lennundustöökohta ehk lisaks pilootidele värvata ka tehnilist ja pardapersonali.

"Me oleme eeskätt huvitatud Läti pilootide palkamisest ja koolitamisest, aga meil on ka väga hea koostöö ja kogemus mõlema oma naaberriigi elanikega, kes meie heaks töötavad," rääkis ERR-ile AirBalticu vanemasepresident õhuoperatsioonide alal Pauls Calitis.

Järgmisel aastal plaanib AirBaltic koolitada kaks gruppi uusi piloote, kummaski 12-15 inimest, nii et kokku peaks 2018. aastal alustama AirBalticu akadeemias 20-30 pilooti. Õppeprotsess kestab 1,5 kuni kaks aastat ja maksab 69 000 eurot, milleks tulevased piloodikandidaadid saavad õppelaenu võtta.

"Iseäranis tahame me anda võimalust meiega kohtuda juba kvalifitseeritud Eesti pilootidele," põhjendab Calitis avatud uste päevade korraldamist Eestis, viitega Nordica personalile. Väljaõppinud piloodid peaksid läbima tüübikoolituse, kuivõrd kahe lennufirma kasutavad lennukitüübid on erinevad. Selle maksumus on umbes kolmandik baaskoolituse hinnast, ning seegi tuleb tasuda omast taskust.

 

 Nordica sellist personali ülemeelitamist konkurendi juurest eriti kommenteerida ei soovi.

"See on nüüd firma enda tõekspidamistes kinni, ma ei oska siin sellist seisukohta võtta... Eks tehakse igasuguseid asju – see on AirBalticu viis neid asju korraldada, ma ei kommenteeriks rohkem seda," ütleb Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo.

 AirBaltic peab lisaks konkurentsivõimelisele palgale peamisteks motivaatoriteks uusi lennukeid ja paindlikku töögraafikut.

Nordiva ei välista ka ise tulevikus pilootide baaskoolituse pakkumist, sest vajadus uute pilootide järele on pidev.

 "Me oleme kasvanud välisturgudel sel aastal neli korda. Me alustasime seda aastat kuue lennukiga, meil on täna neid 16," ütleb Uibo.

Nordica 250 piloodi seas on esindatud umbes 25 rahvust, muuhulgas ka lätlasi. Et Läti lennufirma nad nüüd kodumaale tagasi meelitaks, Uibo ei pelga.

 "Nad on tulnud just sealt sellest teisest firmast," viitab ta AirBalticule.

 

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: