Seni koosnes Air Balticu lennukipark 31 lennukist, mille hulka kuulus kaheksa CS300 lennukit, viis Boeing 737-500, kuus Boeing 737-300 ja 12 Bombardier Q400NextGen lennukit.

Lennufirma juht Martin Gauss ütles ettevõtte laienemist tutvustaval pressikonverentsil, et Air Baltic lendab edaspidi vaid ühe tootja lennukitega.

Ettevõte loodab, et aastaks 2024 on neil kokku 80 Bombardier CS300 lennukit.

Esialgu sõlmib Air Baltic Bombardieriga lepingu 30 lennuki ostuks ja 30 lennuki ostuõiguseks.

Bombardieri teatel ulatub 30 lennuki tellimuse maht 2,9 miljardile dollarile (2,36 miljardit eurot) ja potentsiaalse kogutellimuse hind jääb 5,9 miljardi dollari juurde (4,8 miljardit eurot).

Bombardier has signed an order for up to 60 #CS300 with @airBaltic. Learn more: https://t.co/ycxCUOslev, #avgeek pic.twitter.com/IrYZl8yOfI

— Bombardier Commercial Aircraft (@BBD_Aircraft) May 28, 2018

CS300 lennukis on 130-160 istekohta. Tegu on uue lennukimudeliga, mis lendas esimest korda 2015. aasta veebruaris ja mille Air Baltic võttis esimese lennukompaniina kasutusele 2016. aasta 14. detsembril.

CS300 lennukaugus on 3300 meremiili ehk ligi 6100 kilomeetrit.

Lendude arv Tallinnas suureneb

Air Baltic plaanib koos lennukipargi suurendamisega lisada lennuplaani ka otselende Tallinnast.

"Meie senine plaan oli 11 lennuliini Tallinnast aastaks 2025. Tänavuse aasta lõpuks jõuame me juba üheksa lennuliinini. Koos uute lennukite omandamisega kavatseme me liinide arvu Tallinnast varem planeeritust märkimisväärselt rohkem suurendada," ütles Air Balticu tegevjuht Martin Gauss BNS-ile.

Gaussi sõnul kasvab Air Baltic lisaks uutele liinidele ka oma senistel liinidel naturaalse reisijate liikluse kasvu arvelt. "Liinidel, kus meil enne piisas 70-kohalisest lennukist, oli vaja need asendada 100-kohaliste lennukitega ning nüüd veel suuremate CS300 lennukitega. Maailma lennuliikluse maht kahekordistub järgmise 18 aastaga," lisas ta.

Kuigi Air Baltic suurendab lende nii Tallinnast kui Vilniusest, siis jääb vaieldamatult Air Balticu põhikohaks Riia.

Tema sõnul võiks Riia kasvada tulevikus ka pikamaalendude keskuseks. "Meie täna pikamaalendude jaoks võimelised ei ole, aga kui mõni pikamaalendude ettevõte tahaks siia piirkonda tulla, siis Air Baltic ja Riia on kõige loogilisem partner," rääkis Gauss võimalikust partnerlusest.

Nordica pressiesindaja Toomas Uibo ütles, et vaadates lennukite arvu, on ilmselge, et Baltimaade turule see ära ei mahu, kuid info olevat veel liiga napp, et Air Balticu uut strateegiat sisuliselt kommenteerida saaks.

Martin Gaussi sõnul on Bombardieri tehing kinnituseks, et Air Baltic saab ka oma võimekusega hakkama, kuid ettevõte jätkab strateegilise investori otsimisega.

Lennufirma käive kasvas mullu 22 protsenti 347,7 miljoni euroni, samas kui kasum kerkis kolm korda 4,6 miljoni euroni. Ettevõte pakub rohkem kui 70 lennusihtkohta Riiast, Tallinnast ja Vilniusest.

#airBaltic takes a historic step and orders up to 60 new Bombardier #CS300 aircraft. They will enable the company to further improve its regional leadership and connectivity from the Baltic states to the world. https://t.co/WPzTpUh6be pic.twitter.com/Kjk3Tk4yUA

— airBaltic (@airBaltic) May 28, 2018

Air Baltic võtab oma üheksanda CS300 lennuki vastu tuleval kuul

Läti riiklik lennufirma Air Baltic plaanib üheksanda Bombardier CS300 lennuki vastu võtta tuleval kuul, ütles lennufirma kõneisik Didzis Rudmanis BNS-ile.

Kaheksanda CS300 lennuki võttis lennufirma vastu veebruari algul ning käesoleva aasta lõpuks peaks Air Balticul kokku olema 14 ning 2019. aasta lõpuks 20 CS300 lennukit.

Esimese seda tüüpi lennuki sai Air Baltic 2016. aasta lõpus ning alates sellest ajast on nendega lennutatud üle miljoni reisija. Kokku on nendega teostatud 9069 lendu ning lennatud üle 23 600 tunni, märkis lennufirma.