ERR-i andmeil on ministeerium kaalunud varianti, mille järgi kerkiks olmejäätmete ladestamise tasu 30 eurolt 60 euroni tonni kohta.

Lisaks sellele hakataks põletatavat prügi maksustama 30-40 euroga tonni kohta. Praegu põletatavale prügile eraldi tasu pole.

Millal hinnad tõusevad, ei ole teada, kuid kaalutud on ülejärgmise aasta algust.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus tunnistas, et selline plaan on olemas, kuigi numbrid võivad muutuda.

Küll aga kinnitas ta, et nende nägemuse järgi peaks tasude tõus olema "tuntav"

Olmejäätmete ladestamise tasu muudaks prügist lahtisaamise kallimaks neile inimestele, kes ei viitsi prügi sorteerida.

Prügifirma Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Argo Luude kinnitas, et hinnatõus kindlasti tuleb.

"Majapidamine peab langetama otsuse, kas jätame jäätmed sorteerimata ja maksame kõrget hinda, või sorteerime jäätmed ära ja saame madalama hinna või üldse tasuta," ütles ta.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodudes tekkivast prügist.

Praegu võetakse ringlusse vaid 30 protsenti olmeprügist, seega eesmärgi täitmiseks peaks kolme aasta jooksul astuma üsna suuri samme. Tasude järsk tõus peakski ministeeriumi hinnangul aitama seda saavutada.

"Päeva lõpuks peab selle kinni maksma inimene, kes ei taha sorteerida," kinnitas ka Lõhmus.

"Kui inimene sorteerib jäätmeid, on see kas odav või tasuta, sest pakendijäätmeid peab saama ära anda tasuta. /.../ Lõpptarbijani jõuab hinnatõus siis, kui tarbijad oma käitumist ei muuda."

Samas on jäätmete sorteerimine praegu tüütu, sest enamik inimesi peab minema kodust mitmesaja meetri kaugusele vastavaid konteinereid otsima.

Lõhmus kinnitas, et ministeerium plaanib samme selle muutmiseks.

"Kui aga inimene ei taha sorteerida, siis segaolmejäätmed peavadki olema kallid, et motiveerida," ütles asekantsler.

Prügi põletamise tasu kehtestades soovitakse Lõhmuse sõnul suunata ettevõtteid investeerima jäätmete sorteerimisse, mitte prügi põletamisse.

Lisaks Eesti Energiale põletab praegu prügi Kunda Nordic Tsement, mille juht Meelis Einstein peab uut tasu väga ebaõiglaseks.

"See tuhk, mis üle jääb, läheb kõik tsemendi sisse. Jääke ei jää üldse," selgitas ta.

Einsteini sõnul ei tohiks neid kohelda samamoodi kui Iru jaama, kus prügi põletamise tulemusena jääb üle mürgine tuhk.

"[Kui see tasu tuleb], siis me põletame rohkem oma kaevandatud põlevkivi ehk kasutame fossiilseid kütuseid rohkem."

Eesti Energia ei soovinud tasude tõusu kommenteerida, öeldes, praegu on tegu ainult plaaniga ning detailid on lahtised.