Kompostimine on meie pärandkultuur, oleme seda teinud sama kaua kui tegelenud põllumajandusega. Ühe maakodu juurde on aegadest saati kuulunud kompostiaun, kuhu visata toidu- ja aiajäätmed, millega hiljem taimi väetada.

Teadmisi on antud edasi põlvest põlve ja nii on ka täna palju peresid, kes on oma kompostimise kogemusõpetuse saanud vanematelt- ja vanavanematelt rakendades seda nüüd tänapäevastes elutingimustes. Eestlased on ikka kandnud eluterveid väärtusi ja neid edasi andnud oma lastele, saame selle üle vaid uhked olla.

Kompostimise põhimõtted ju ajas ei muutu. Ka ettevõtted on toetanud kompostimise levikut, luues võimalusi, mis muudavad kompostimist mugavamaks ning kiiremaks, leides lahendusi muuhulgas ka tubaseks kompostimiseks.

Maailm on prügi täis ja meil tuleb leida kiiresti lahendused. Kuigi globaalselt aktuaalseimaks teemaks on keskkonda reostav ja koormav plastprügi, siis on riigid, sh meie Eestis väljakutse ees majapidamistes tekkivate biojäätmetele lahenduse otsimisel. Nii on Eestil kohustus hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks tagada biojäätmete liigiti kogumine mitte ainult kortermajade juures, vaid ka eramajades.

Biojäätmete kompostimine nende tekke kohal on kõige lihtsam viis, kuidas vältida prügi. Võiks ju karta, et linnastumise ja üleüldise mugavdumise taustal suur osa enam ei oskagi kompostida. Prügiveohinnad on madalad ja mugav on visata kõik ühte konteinerisse.

Mitmed uuringud on aga näidanud vastupidist. Näiteks 2014. aastal läbi viidud toidujäätmete ja toidukao tekke uuringu järgi 20 protsenti leibkondadest kompostivad oma majapidamises tekkinud toidujäätmeid.

2015. aastal Eesti elanike seas läbi viidud ulatusliku turu-uuringu järgi kompostib biojäätmeid ligi 28 protsenti eestimaalasi. Kuigi värskemad uuringud puuduvad, usun, et kompostimise trend on jätkuvalt suurenev.

Eestis on maakondi, kus suur osa inimesi elab pereelamutes, omades seega soodsaid tingimusi kompostimiseks. Näiteks Hiiu- ja Saaremaa, Põlva, Jõgeva, Rapla ja Võru maakonnas on kortereid alla poole kõigist eluruumidest.

Eesrindlikult võiks mõni maavald oma jäätmekäitluse strateegias minna üle majapidamiste kodusele kompostimisele, seda enam, et suur osa eramajade elanikke juba teeb seda vabatahtlikult.

Ka väiksemate kortermajade puhul on ühiskompostimine täiesti reaalne lahendus. Häid näiteid sellest on meil maailmast ja ka Eestist eeskujuks võtta. Milleks vedada biojäätmeid kuhugi kaugele, kulutades sellega meie kõigi maksuraha, kui me saame seda teha märksa keskkonnasõbralikumalt ja lihtsamalt oma koduõues või rõdul, kasutades selleks spetsiaalseid kompostreid.

Oma aianurgas kompostimine on lihtne ja soodne lahendus biojäätmetest vabanemiseks, saades tänutäheks head looduslikku väetist koduaia taimedele. Kompostimisega aitame säilitame muldade viljakust.

Ära ei saa unustada ka kompostimise tähtsust meie pärandkultuuri osana, et me ei saaks generatsiooniks, kes katkestab kompostimise teadmiste üleandmise lastele. Kompostimine on loomulik eluring ja las lapsed näevad ning kogevad seda, siis on lootust, et ühel hetkel jätavad ka nemad loomulikus elurütmis selle tänuväärt tegevusega.

Ärgem laskem end segada jäätmeveo madalatest hindadest. Oma biojäätmeid kompostides näitame eeskuju nii oma lastele kui ka väikese Eestina kogu maailmale.