Jäätmete sorteerimine peab olema majanduslikult motiveeriv ja samas inimlikult lihtne. Kuidas neid kaht asja ühildada ja kes inimesi muudatustest teavitama peaks, arutati teisipäeval riigikogu keskkonnakomisjonis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse liige Argo Luude kinnitas, et jäätmekäitlejad on majanduslikult huvitatud just liigiti kogutud jäätmetest, mitte lihtsalt olmejäätmete hinnatõusust.

"Täna läheb Eestis umbes 100 000 tonni biojäätmeid prügilatesse, 15 000 tonni klaasi samuti prügilasse. See on väga palju materjali, mida saaks taaskasutada, kus on jäätmekäitlejate ärilised huvid, et biojäätmetest oleks võimalik gaasi toota, millega saaksid autod ringi sõita. Aga täna, kui need jäätmed lähevad prügilasse, siis ei ole võimalik neid kasutada," selgitas Luude.

Suure tõenäosusega jäävad ka tulevikus erisused linna- ja maainimeste vahele, sest igasse taluõue mitut konteinerit paigaldada ei ole majanduslikult mõtekas.

Kes inimesi jäätmete liigiti kogumise alal harima ja teavitama peaks, selles jäävad jäätmekäitlejad ja keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) erinevatele seiskohtadele. Luude hinnangul on see kohalike omavalitsuste töö, Vakra sõnul peaks teavitusega tegelema kõik osalised.

Tulevikus saab inimene praegusest hoopis detailsema prügiarve.

"On segaolmejäätmed - sorteerimata kujul üks hind, kui on sorteeritud, siis on teine hind, mis on kaks korda soodsam. Samamoodi viis korda soodsam on paberil, papil ja pakendil. Nii et, tõepoolest - igal inimesel on arve peal näha, kui tubli ta on olnud. Mida tublim ta on olnud ja ta on sorteerinud, seda väiksem on lõppkokkuvõttes kulutus, mida ta peab selleks tegema," selgitas Vakra.

Eesti on võtnud endale kohustuse, et kolme aasta pärast läheb ringlusse vähemalt pool tekkivatest olmejäätmetest. Praegu küündib see määr 30 protsendini.