Kirikute restaureerijad ütlevad, et olukord on hakanud paranema pärast riikliku pühakodade programmi ellukutsumist. Siiski kestab ühe kiriku parandamine aastaid, mõnda kohta jõuavad aga ainult vabatahtlikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

10. detsembril sai Saarde kirik endale uue kullaga kaetud tornikuke ja kuuli. Kukk kullati uuesti Tallinnas kunstiakadeemia restauraatorite poolt. Kuke siseküljel on valmistamise aeg - 1858 ja kahe Riia tuntud töökoja märgid. Kukemood pärineb keskajast ning kandus Liivimaale Riia kaudu.

Kunstiajaloolane ja restauraator Juhan Kilumets märkis, et töötav kirikutorni kukk tähendab seda, et ta valvab, et ta on torni tipus, käib ringi nagu tuulelipp ja valvab ja kaitseb oma kirikut.

Saarde kirik on rahuldava tervisega maakirik. Päris korras on ühe maakiriku kohta öelda võimatu. Kui tornikiiver on korras, leiab nokitsemist katuse kallal.

"On selliseid suurejoonelisi, ilusaid ja arhitektuuriajalooliselt tähtsaid kirikuvaremeid. Näit Helme kirik, kus igal kevadel sinna minnes pead jälle vaikselt hinge kinni ja vaikselt mõtled, et milline tükk siis nüüd talve jooksul on ära varisenud," nentis ta.

Pühakodade programmi algatamisega 2003. aastal asus riik süstemaatiliselt kirikute olukorda kaardistama, neid ravijärjekorda panema ning parandama.

Kuid keeruline olukord valitseb seal, kus puudub kogudus. Mõnesid kirikuid üritavad päästa vabatahtlikud, näiteks MTÜ Vanaajamaja ümber kogunev seltskond, kes tegeles Lalsi ja Puutli kirikuga. RMK andis metsamaterjali, oma saeveskis saeti see parajaks.

Vabatahtlik restaureerija Andres Uus ütles, et on head annetajad, vald on natukene toetanud. "Siis on kirik ise - kogudus natuke toetanud, vabatahtlikud ja inimesed on lihtsalt annetanud," märkis ta.

Saarde kirikus lõppes detsembris tornikiivri restaureerimine, mis kestis kaks aastat. Kukk ja kuul moodustasid sellest tööst vaid ühe osa ja maksid 3000 eurot.