Päevalehes New York Times ilmunud artiklis kirjutab Tillerson, et rahvusvaheliste sanktsioonide abiga on õnnestunud kärpida umbes 90 protsenti Pyongyangi ekspordituludest. Tema sõnul võeti sanktsioonid kasutusele pärast seda, kui USA presidendi Donald Trumpi administratsioon "hülgas strateegilise kannatlikkuse läbikukkunud suuna".

Korea poolsaarel on pinged kasvanud sel aastal märkimisväärselt seoses stalinistliku riigi tuumarelva- ja mandritevahelise ballistilise raketi katsetustega. Õli on tulle valanud ka Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni isiklike solvangute ping-pong.

Washington tahab, et Põhja-Korea loobuks oma tuumaprogrammist ning algatas kolm ringi sanktsioone, mille seas on näiteks laiaulatuslike piirangute kehtestamine olulistele ekspordiartiklitele, nagu näiteks süsi, raud, mereannid ja tekstiilikaubad.

Pyongyang nimetas viimaseid sanktsioone "sõjakuulutamiseks" ning lubas, et ei loobu iialgi oma tuumaprogrammist.

Tillerson märkis artiklis, et Pyongyangi jaoks jääb "dialoogiuks avatuks", kuid hoiatas samas surve jätkumise eest, kuni tuumarelvast ei loobuta.

Samas kutsus Tillerson Põhja-Korea ainsat suuremat liitlast Hiinat survestama režiimi senisest veelgi enam.

Lisaks kirjutas Tillerson USA ja Venemaa läbikäimist kommenteerides, et Trumpi administratsioonil "puuduvad illusioonid režiimi suhtes, millega meil tegeleda tuleb". Samuti on Washington "valvel Venemaa agressiooniga seoses".

Samas möönis Tillerson, et Washington peab aru saama koostöö vajadusest ühiste huvide ristumisel. Näitena tõi ta esile Süüria kodusõja, milles küll suurriigid on toetanud erinevaid vaenupooli, ent milles mõlemad on konflikti suunanud rahukõneluste poole.

Iraani puhul kasutas Tillerson vähemleplikku tooni, öeldes, et ebaõnnestunud tuumalepe ei ole enam Washingtoni Iraani-suunalise poliitika fookuspunkt. Selle asemel tuleb USA-l vastu seista kõigile islamivabariigist lähtuvatele ohtudele.

Tillerson: USA tahab koostööd Venemaaga, kõik toppab Ukraina taga

USA on valmis jätkama koostööd Venemaaga valdkonnis, kus huvid kokku langevad, kuid leiab, et enne Ukraina küsimuse lahendamist on suhete parandamine võimatu, ütles Tillerson artiklis.

"Me oleme valves Venemaa agressiooni puhuks, kuid tunnistame vajadust teha koostööd Venemaaga seal, kus on ühiseid huvisid," kinnitas ta.

Ta märkis, et "see ei ilmne kusagil silmnähtavamalt kui Süürias".

Tema sõnul on Venemaa kinnitanud ustavust Süüria Genfi läbirääkimistele, "ootame, et Venemaa jätkaks seda joont".

"Olen kindel, et nende läbirääkimiste edukas lõpetamine muudab Süüria Bashar al-Assadi ja tema perekonna vabaks riigiks," kirjutas Tillerson.

Samas märkis ta: "Täna on USA-l halvad suhted taassündinud Venemaaga,  mis on viimastel aastatel rünnanud naaberriike - Gruusiat ja Ukrainat ning õõnestanud lääneriikide iseseisvust, sekkudes neis ja mujal valimistesse," kinnitas välisminister.

Ta märkis, et Kurt Volkeri määramine Ukraina asjade eriesindajaks "kinnitab meie ustavust Ukraina iseseisvuse ja terviklikkuse taastamisele".

"Ilma Ukraina olukorra rahumeelse lahenduseta, mis peab algama sellest, et Venemaa hakkab täitma Minski leppeid, ei saa suhted Venemaaga paraneda," rõhutas esidiplomaat.

Ta arvas, et Vene-USA suhete parandamine on praeguse Vene juhtkonna juures üsna võimatu. "Mis puutub Venemaasse, siis meil ei ole erilisi pettekujutelmi režiimi osas, kellega tuleb asja ajada," kirjutas Tillerson.