"Eesti oma hääletuskäitumises hoiab seda poliitilist joont Lähis-Ida rahuprotsessi osas, mida me oleme aastaid järginud. Ja nii tegi ka valdav osa - üle kolme neljandiku Euroopa Liidu liikmesriikidest," ütles Mikser reedel BNS-ile.

ÜRO Peaassamblee hääletas neljapäeval erakorralisel istungil resolutsiooni üle, milles soovitatakse eirata Ameerika Ühendriikide otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja mitte viia oma saatkondi Jeruusalemma. Eesti hääletas sarnaselt enamuse Euroopa Liidu riikidega resolutsiooni poolt, mis kiideti heaks häältega 128-9. Samas EL-i liikmesriikidest Tšehhi, Horvaatia, Ungari, Läti, Poola ja Rumeenia jäid hääletusel erapooletuks. Hääletamata jätsid suurematest lääneriikidest ka Austraalia ja Kanada.

USA oli enne hääletust hoiatanud teisi riike resolutsiooni toetamise eest.

Välisministri sõnu ei olnud see ka esimene kord, kui Eesti hääletas Ameerika Ühendriikide positsioonist erinevalt.

"Oleme tegelikult erinevates Lähi-Ida puudutavates küsimustes jäänud konkreetselt Ameerika Ühendriikidest erinevale seesukohale ka varem, see ei ole päriselt esmakordne," ütles Mikser. "Aga kindlasti see hääletus möödus suurema avalikkuse tähelepanu all kui tavaliselt, ka ka selle üsna tavatu surve tõttu, mida nii (USA suursaadik ÜRO-s) Nikki Haley kui ka president (Donald) Trump väljendasid," tunnistas Eesti välisminister.

Mikser möönis selleteemalisi eriarvamusi Eesti poliitikas nii valitsuses kui ka opositsiooonis, kuid ta viitas, et täielikku üksmeelt pole ka erakondade sees. Nii kritiseeris Eesti positsiooni ka Isamaa ja Res Publica Liidu liige, justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Ma ei usu, et see nüüd muutub valitsuse sees suureks mõraks. Eile kabineti istungil arutasime seda küsimust, kus Urmas Reinsalu ka oma eriarvamust väljendas," rääkis Mikser. "Aga peaministri juhis, samuti nagu minu ettepanek, oli lähtuda Euroopa (Liidu) ühisest positsioonist, mida väljendati ka hiljutisel Ülemkogul ja nii ka tegime," lisas välisminister.

Samuti on Eesti otsust kritiseerinud opositsioonipoliitikud, Euroopa Parlamendi liikmest reformierakondlane, endine välisminister Urmas Paet ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtliikmed Martin Helme ja Jaak Madison.

"Kui vaatame ka Reformierakonna sees - endine minister Urmas Paet on leidnud, et Eesti oleks võinud jääda erapooletuks ja olnud suhteliselt kriitiline, siis (samuti välisministri kohal töötanud - BNS) Keit Pentus-Rosimannus on esinenud väga tasakaaluka seisukohaga. Nii, et nagu ma ütlesin, et siin on ka erinevatel poliitikutel olnud erinevaid vaatenurki," märkis Mikser.

Minister: Eesti ja USA suhe ei kannata püsivat kahju

Mikser rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eesti huvides on Euroopa Liidu, aga ka üleatlandilise kogukonna ühtsus. Tema sõnul on aga EL-i ja USA ühtsus kahesuunaline tee.

"Kindlasti selline ühispositsiooni otsimine peab toimuma kahepoolses dialoogis ilma ebakohase surveta," märkis ta.

Mikseri kinnitusel Eesti ja USA suhe püsivalt ei kannata.

"Arvan, et meie suhe on mitmetahuline ja sügav. Meie jaoks USA jääb kõige olulisemaks liitlaseks ja julgeolekupartneriks, aga ka USA jaoks Eesti, ka Põhjamaad, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, kõik need teised Euroopa Liidu riigid, kes hääletasid selle resolutsiooni poolt, jäävad kõige olulisemaks, kõige usaldusväärsemaks julgeolekupartneriks pea kõigis maailma julgeolekuküsimustes. Nii et see suhe ei kannata kindlasti mingisugust permanentset kahju läbi meie suveräänse otsuse," selgitas minister.