Aasta EST-kontseptsioonist: „vabakava” leiab aktiivset kasutust

Aasta tagasi Eesti tutvustamiseks "ESTonishing Estonia" ehk EST-kontseptsiooni välja töötanud ja tasuta kasutamiseks andnud hollandi disainer Peter Kentie on tagasisidet saanud enam kui sajalt kasutajalt, kes on saatnud talle näidiseid oma töödest, kus mänguline EST-lahendus Eesti turundamiseks käiku on võetud.

Kuna EST-kontseptsioon on avatud platvorm, mis tähendab, et seda võivad kõik kasutada, siis ei ole täpselt teada, kui paljud aasta tagasi lahvatanud üldrahvaliku EST-vaimustusega kaasa on läinud ja oma tooteid-teenuseid selle abil välismaale turundavad. Kontseptsiooni autor Peter Kentie on ühele lehele kokku koondanud mõned lemmiknäited, mis lahenduse mitmekülgseid võimalusi kõige paremal moel esindavad.

Kentie peabki kontseptsiooni suurimaks tugevuseks selle "vabalevi" ehk tasuta ja piirideta kasutust. See võimaldas lahendusel nö rohujuure tasandil levida ning nõnda ongi seda kasutatud väga eriilmeliste toodete ja teenuste promoks.

Eestlased on EST-laiendit kasutades ülimat loovust üles näidanud: nii teatab Eesti Rahva Muuseum, et see on "Our greatEST museum", mida EV100 kasutab Eesti sünnipäevakutsena; kohvitootja lubab, et neil on "milkiEST coffee"; söögikoht kuulutab "Your healthiEST lunch"; Briti-Eesti kaubanduskoda reklaamib oma Suurbritannias toimuvat uute kaubanduspartnerite otsimise üritust kui "Our boldEST trade mission".

Ka eestikeelsena leidis mänguline lahendus kärme vastuvõtu, eriti pärast seda, kui toonane EAS-i juht Hanno Tomberg teatas, et Eesti turundamise eest vastutav organisatsioon ei saa seda ametlikuks brändinguks kasutusele võtta, sest on tarvitatav vaid inglisekeelsena, kuid sihtriike on muudeski keeltes.

Nii sündisid rahvanaljanditena näiteks "suitsulEST" ja "sõltun tuulEST", aga ka prantsusekeelne "c'EST la vie".

Kentie: märk peab kasutajaid hõlmama

Kentie ise leiab, et EAS-i paralleelselt välja töötatud ametlik bränding ei toimi eeskätt seetõttu, et see ei usalda oma kasutajaid sellesse loovalt suhtuma ja seda oma vajadusi mööda muutma. Teisisõnu, pole kaasaegne.

"Bränding peab olema kaasav. See ei saa elada ilma kasutajate usalduse ja sekkumiseta," selgitab Kentie, pidades just kasutusmugavust ja mängulisust EST-kontseptsiooni õnnestumise võtmeks.

"Eesti inimesed kiindusid sellesse, kuna see esindab nende kultuuri ja väärtusi. See on aidanud liita äri, meediat, poliitikuid, ettevõtteid ja organisatsioone ühe keskse ja seejuures tasuta ideega, ja see ongi kontseptsiooni elavaks teinud, kõlama pannud," analüüsib Kentie.

EAS-i ametlik rahnumotiiv on aga pildilt kadunud, sest väljaspool EAS-i enda meeskonda see käibele ei käinudki.

Ka "Eesti oma" Aino fonti kasutatakse vähe. Kentie juhib tähelepanu ühele olulisele nüansile: fondi kasutajatingimused näevad ette, et ära peab olema nimetatud fondi autor Anton Koovit.

"Aino font on väga peenike ja seda ei saa paksus kirjas kasutada," toob Kentie välja disaineri vaate. "Ja nõue kirjutada juurde fondi disaineri nimi iga kord seda kasutades ei ole lihtsalt loogiline. Need EAS-i nõuded ei vasta tänapäevastele nõuetele."

Kentie sõnul on EAS keskendunud peamiselt brändingu tööriistadele: font, värvid, kujundid, ikoonid. "Mulle tundub, et turundamise pool on kuidagi unustuse hõlma jäänud. Siin tulengi mängu mina: EST-kontseptsiooni kasutamine turunduslahendusena aitab jutustada Eesti lugusid kogu maailmale. See on kõige olulisem ja seetõttu ma kogu selle töö ka ette võtsin ja EAS-ile seda kasutada pakkusin." 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: