Euroopa Komisjon tuleb heitkogustega kauplemise süsteemide ehk ETS-i muudatusettepanekutega välja sel reedel. Millised täpsed ettepanekud saavad olema, pole praegu teada, kuid on üpris tõenäoline, et tasuta ETS-i ühikute jagamist pikendatakse ja täpsustatakse seda, kuidas ETS-i ühikute müügist laekuvat tulu saab kasutada.

Peale seda, kui Euroopa Komisjon ettepanekud on esitanud, algavad kohe läbirääkimised ja see tähendab, et ka Eesti peab kibekiiresti oma seisukohad muudatusettepanekute kohta esitama, ütles Annaliisa Villsaar, kes on Eesti esindaja keskkonnateemades alalises Eesti esinduses Brüsselis. Eesti eesmärk on oma seisukohad kinnitada oktoobriks, mil euroliidu keskkonnaministrid kogunevad keskkonnanõukogul. Liikmesriikide kokkulepe on plaanis saavutada detsembriks.

ETS-i toimimine oli kavas Euroopas nagunii üle vaadata, nii et tegemist pole erakorralise sekkumisega süsteemi toimimisse. Üks oluline muudatus puudutab seda, et praeguse direktiivi järgi jookseks enne 2040. aastat ETS-i ühikud nulli. Ootus on, et uue direktiiviga see nii kiiresti siiski ei toimu ning kvootidest väljumine muudetakse sujuvamaks, mis tähendaks, et ka peale aastat 2040 jätkub ETS-i tasuta ühikuid.

Eesti jaoks on see oluline, sest praegu ei pea näiteks meie põlevkivielektrijaamad maksma kogu õhkupaisatud süsiniku eest, sest kasutatakse tasuta kvoote.

Kui sujuvalt ja pikalt heitkogustega kauplemise süsteem lõpuks jätkub, on kirjas Euroopa Komisjoni ettepanekus. Eesti huvi on, et tasuta ühikuid jagatakse ka peale 2040. aastat.

Enne ettepaneku esitamist on tulnud signaale, et ETS-i võidakse laiendada mõnele sektorile, näiteks jäätmepõletusele. Samuti on kaalumisel, kas sooja ja elektri tootmisel peaks praegust künnist, 20-megavatist võimsusega tootmiselt, allapoole tooma või see üldse kaotada.

Samuti on muudatustes teemaks ETS-i ühiku hind ehk kuidas vähendada hinnakõikumisi ja parendada hinna prognoositavust heitkoguste turul.

Eesti jaoks on oluline ka see, et vaadatakse üle, kuidas ETS-ist saadavat tulu kasutatakse ning millistesse euroliidu fondidesse seda raha suunatakse. Meie jaoks olulise fondi, moderniseerimisfondi rahastus suure tõenäosusega jätkub, ütles Villsaar.

Euroopa Komisjoni jaoks on oluline, et heitekvootidest teenitav raha rohkem dekarboniseerimisse jõuaks. Et dekarboniseerimise eesmärki täita, on võimalik, et hakatakse mõnevõrra konkreetsemalt ette nägema, millised on prioriteetvaldkonnad, kuhu ETS-i tulu rohkem suunatakse.

Lennunduse puhul on olnud signaale, et hõlmata ETS-i ka need lennud, mis Euroopa Liidust väljuvad, kuid ei ole euroliidu sisesed.

Eesti seisukohad

Eesti seisab näiteks selle eest, et ETS-i tasuta ühikud ei väheneks ettevõtetel liiga kiiresti ning et neid eraldataks ka pärast 2040. aastat. Samuti soovitakse, et liikmesriikidel säiliks otsustusvabadus, kuidas ETS-i tulusid saab kasutada ning et halduskoormus ettevõtetele ja riikidele väheneks.

Et seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustust lihtsustatakse, on ka üks eeldatavatest muudatustest direktiivis.

Eesti jaoks on oluline ka see, kuidas muudetakse ETS-i ühikute mahtu ja seega ka tulusid. Eeldatavate muudatuste seas on oluline see, kuidas seotakse kliimaeesmärgid varustuskindluse ja konkurentsivõimega, sest selle alla kuuluvad ka juhitavad tootmisvõimsused ning üleminekukütused.

Kuidas läbirääkimistel kujunevad jõujooned ehk kui palju on Eestil oma seisukohtadele liitlasi, on praegu keeruline öelda, märkis Villsaar. Näiteks on seitse riiki saatnud ETS-ile toetuskirja, kus kutsuti üle kliimaambitsiooni pigem tugevdama. Eestil on oma seisukohtadele toetust loota Baltimaadest ja Ida-Euroopast.

Euroopa Komisjoni reedesed muudatusettepanekud ei puuduta ETS 2, mille rakendumine lükati teiste hulgas Eesti ettepanekul aasta jagu edasi ehk 2028. aasta algusesse. ETS 2 alla kuuluvad kütte- ja transpordikütuste tekitatud CO2 heited.

Eesti soovib, et ETS 2 üldse tühistataks; kui seda ei saavutata, soovitakse, et ETS 2 rakendumine veel edasi lükataks.

ETS on Euroopa Liidu peamine turupõhine kliimapoliitika meede kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. ETS kehtestab ülempiiri sellele, kui palju selle all hõlmatud sektorid kokku CO2 õhku paisata võivad. Kuivõrd eesmärgiks on heitkoguste vähendamine, väheneb turul järk-järgult heiteühikute arv, mida ettevõtted ostavad. Kui ühikuid jääb turul vähemaks, tõuseb ka nende väärtus rahas ehk heitemahukas tootmine läheb kallimaks.

ETS hõlmab praegu elektri ja soojuse tootmist (alates 20 megavatist), energiamahukat tööstust, kommertslende ja meretransporti.

Alates 2005. aastast, mil ETS rakendus, on nende sektorite peale vähenenud heide ligi 50 protsenti, näitab Euroopa Liidu statistika.