Raport üldpealkirjaga „Südantsoojendav kasv on vilets vabandus reformide edasilükkamiseks“ pühendab omaette peatüki kodanikupalga ideele, analüüsides seda Baltimaade kontekstis ning idee võimalikke plusse ja miinuseid üldiselt.

See on vist küll esimene juhtum, kus üks kommertspank püüab selgitada, kui suureks (või väikeseks) kodanikupalgaks oleksid Balti riigid võimelised oma praeguse maksusüsteemi ja sotsiaalkulutuste juures ning mis ja mil määral peaks muutuma, et maksta kodanikupalka, mis võrdub vähemalt vaesusriski ehk suhtelise vaesuse piiriga.

Pealtnäha ei tohiks see dokument oma järelduste tõttu Baltimaade kodanikupalga eestkõnelejaid üldse rõõmustada. Nimelt tõdetakse selles, et praeguste maksude ja sotsiaalkulutuste juures oleks kodanikupalk neis riikides võimatu missioon ning toodud arvutused kõnelevad iseenda eest.

Ometi on sellise analüüsi ilmumine väga hea uudis. Statistika, millele arvutustes toetutakse, on küll kahe aasta vanune, kuid hoopis tähtsam on asjaolu, et need arvutused pärinevad kompetentsest allikast ning annavad häid pidepunkte kodanikupalga teostatavuse ja mõju uurimiseks Eestis. Kindlasti saavad näiteks Vabaerakonna loodava töörühma liikmed nüüd hoopis selgema ettekujutuse, mida otsida, nad saavad arvatavasti töötada hoopis värskemate andmetega ning mõistagi analüüsida ka neid aspekte, mis panga spetsialistide vaatevälja ei jäänud (ning enamjaolt ei saanudki jääda). Eks see kõik käib ka riikliku töörühma kohta juhul kui selline luuakse.

Kindlasti pole see raport kivisse raiutud igavene tõde. Ning kodanikupalga idee juures nähakse seal mõndagi rakendamisväärset.

Ligi poole sisemajanduse kogutoodangust peaksid moodustama maksud?

Arvutades võimalikku kodanikupalka olemasolevate sotsiaalkulutuste ümberjaotamise teel peeti silmas kaht alternatiivi:

1) kas seniseid sotsiaalkulutusi kodanikupalgaks jaotades kaasataks ka kulutused eakatele ning kodanikupalk asendaks ka pensionid või 

2)  jäetaks pensionnisüsteem puutumata, eakad saaksid pensioni senisel kujul ning kodanikupalgaks jagataks vaid see osa sotsiaalkulutustest, mis pole seotud kõrge eaga.

Need alternatiivid jaotusid omakorda kaheks stsenaariumiks, kus kodanikupalka oleks makstud alla 16-aastastele 50-protsendiliselt või siis kõigile sõltumata east võrdses suuruses.

Kodanikupalk peaks selle eestkõnelejate arvates võrduma vähemalt vaesusriski (suhtelise vaesuse) piiriga, arvutustes saadud summad aga jäid sellest heal juhul poole väiksemaks. Swedbank luges vaesusriski piiriks 50 protsenti üheliikmelise leibkonna netosissetuleku mediaanist (tavapärase 60 protsendi asemel). Eurostati andmetele tuginedes oli vaesusriski piir 2015. aastal (50 protsendi määra järgi) Eestis 328,67 eurot ja mullu 360,17 eurot kuus (60 protsendi määra järgi vastavalt 394,42 ja 432,25 eurot kuus).

Eestis oleks 2015. aastal kõiki sotsiaalkulutusi kõigile võrdselt jagades olnud kodanikupalk 168 eurot kuus. Selleks, et maksta kõigile ühtmoodi 328,67 eurot kuus, pidanuks sotsiaalkulutused  peaaegu kahekordistuma ja küündima 25 protsendini SKT-st (Euroopa Liidu keskmine oli 19,2 protsenti), maksutulud aga oleksid pidanud selleks kasvama 30-40 protsenti ning nende osakaal Eesti SKT-st jääma 45 ja 50 protsendi vahele (EL keskmine oli 40 protsenti).

Uurimisväärseid alternatiive on veelgi

Loomulikult ei otsitud Swedbanki raportis vastuseid kõigile kodanikupalgaga seotud küsimustele (ehkki mõningatele neist juhiti tähelepanu), vaid jäädi oma kompetentsi raamidesse ja keskenduti asja rahalisele poolele. Samas on siingi kohti täiendavaks uurimistööks. Vähemalt Eestis.

Esiteks peaks Eestis kindlasti pidama silmas kolmandat alternatiivi, kus senistest pensionidest asendataks kodanikupalgaga vaid vanaduspensioni baasosa, ülejäänud pensionisüsteem aga jääks puutumata.

Teiseks aga tasub mängu tuua Mihkel Kunnuse idee piiratud kasutusvaldkonnaga isikustatud kodanikuvaluutast. Selle järgi saaks Eesti kodanik kasutada kodanikupalka igakuise limiidi ulatuses, ainult elektroonselt (ID-kaart oleks pangakaardi rollis) ning ainult Eestis. Kui mingi osa kaaskodanikest ei taha kodanikupalka kasutada, siis nad ei kasutagi, kuid kuulimiit ühe kuu kodanikupalga ulatuses on neil kogu aeg kasutamisvalmis. Mida rohkem on mittekasutajaid või neid, kes ei kasuta kogu limiiti ära, seda väiksemad on kulud kodanikupalgale ning seda väiksemat maksutulu kasvu on vaja. Iseküsimus, kui palju väiksemad need näitajad oleksid (jälle üks vastamata küsimus, mis kinnitab uuringu vajalikkust).

Seega oleksid kolmandal, vanaduspensioni baasosa asendaval alternatiivil

• jaotamise stsenaariumid

• kõigile võrdses summas 
• kuni 16-aastastele 50% kodanikupalgast, 16-aastastele ja vanematele 100%

• mis omakorda jaguneksid maksmisviiside järgi

• tavalise pangaülekandena: võib koguda, võtta välja sularahas ning osta mida ja kust iganes
• igakuise limiidina: ei saa koguda, võtta välja sularahas, mõningaid asju osta (alkoholi vms) ega kasutada välismaal
• pensionäridele tavalise pangaülekandena, teistele igakuise limiidina

Kodanikupalga vähima ideaalsuurusena peaks uuringus siiski arvestama 60 protsenti netomediaantulust, kuid infoks võiks paralleelselt ka 50 protsendi alusel arvutada.

Eestil polegi eriti aega oodata

Kui Swedbanki raport pakkus kasulikke eelteadmisi ja pidepunkte kodanikupalga võimaluste uurimiseks Eestis, siis mõned muud märgid näitavad, et sellise uuringuga kipub lausa kiire olema. 

Eestile oleks kasulik olla kodanikupalgaga seotud tegemistes pigem muust Euroopast ees kui teiste sabas. Ma pole kindel, kas ja mil määral meil õnnestuks kodanikupalgale „Eesti nägu“  anda, kui me oma teostatavus- ja mõjuanalüüsiga kaua venitame.

Kas Euroopa Liidus kehtestatakse millalgi ühtne kodanikupalk või mitte, seda ei tea ennustada, kuid Brüsseli teemaks võib kodanikupalk juba lähiaastatel kujuneda. Olles mingil määral insider tean, et juba järgmise aasta sügisel kavatsevad Euroopa Liidu põhisissetulekuvõrgustiku UBIE aktivistid kutsuda pärast viieaastast vaheaega ellu uue Euroopa kodanike algatuse (ECI) tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga asjus. Tööversiooni järgi nõutaks Euroopa Komisjonilt, et see soovitaks liikmesriikidel kehtestada kodanikupalk ning toetaks riikide sellesuunalist tegevust. Kui plaan saab teoks, siis on tulemused olemas 2019. aasta sügiseks.

Seekordne kampaania võib osutuda edukaks. Kodanikupalga idee on nelja aastaga jõudnud koguda Euroopas tublit poolehoidu ja see näitab kasvamise märke. Uuringufirma Dalia Research on programmi e28 raames juba kahel korral uurinud eurooplaste suhtumist kodanikupalga ideesse. Kui 2016. aasta kevadel oleks kujuteldaval referendumil selle poolt hääletanud 64 protsenti, siis tänavu kevadel juba 68 protsenti.

Selle aasta küsitlusel soovis 31 protsenti kodanikupalga kehtestamist esimesel võimalusel. 32 protsenti oli neid, kes pooldaksid kodanikupalka juhul, kui nende kodumaal seda õnnestunult katsetataks, 16 protsenti aga neid, kes pooldaksid kodanikupalka pärast õnnestunud katsetusi teistes riikides.

Kahjuks pole veel teada, kuidas vastasid need Eesti elanikud, kes üleeuroopalise valimi sisse sattusid. Ise oleksin ilmselt olnud nende 32 protsendi hulgas. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.