Ühe parlamendierakonna algatus aga ei kõrvalda vajadust viia kodanikupalga teostatavuse ja mõju uuring läbi riiklikul tasandil koos võimaliku katsetamisega. Sellest peaks olema kõigile abi oma seisukohtade kujundamisel, olgu siis tegemist üksikisikute, erakondade või mistahes huvigruppidega.

Erakondadeväline (mis siis, et mitme endise ja praeguse rohelise osalusel koostatud) algatus portaalis rahvaalgatus.ee on toetusallkirjadele tänagi avatud. Neid peab kokku saama 1000, et küsimus riigikogu saali jõuaks. Algatuse esitamise mõte kaoks ehk vaid siis, kui Toompeal langetatakse otsus korraldada kodanikupalga teostatavuse ja mõju uuring. Aga pöördumise tekst jääb alles ning keegi ei keela uuringu korraldamisel selles sisalduvaga arvestada. 

Tahaks siinkohal kommenteerida ERRi lugu kodanikupalgast. Sellest võib jääda ekslik mulje, nagu peaks kodanikupalga peaeesmärk Eestis olema inimeste meelitamine Eesti kodanikuks. Muidugi toimiks kodanikupalk Eesti kodakondsuse väärtustajana, aga hallipassirahva peibutamine ei saa olla mingi eesmärk omaette.

Eesmärke on kodanikupalgal muidugi palju. Vaesumishirmu kaotamine ja isiklike valikute vabastamine rahakotiahelast on nii-öelda universaalsed eesmärgid. Omamoodi paradoksaalsel kombel on vaesuse vähendamise kõrval eesmärk ka ebavõrdsuse tagamine töötajate ja mittetöötajate vahel ning mõistagi töötajate kasuks (traditsiooniline sotsiaalne kaitse tekitab pahatihti olukorra, kus palgatöö on majanduslikult ebasoodsam kui kodusistumine).

Eesti eripära arvestades on aga vast kõige olulisem eesmärk majanduslike tingimuste loomine selleks, et eesti peredesse sünniks nii palju lapsi, nagu tegelikult tahetakse.

Olen üsna kindel, et kes iganes ei otsiks kodanikupalga rakendamise võimalusi, uurib väga põhjalikult ka kõikvõimalikke õiguslikke takistusi ja otsib võimalusi nende ületamiseks. Hanno Pevkuri väljendatud mure võimaliku vastuolu pärast võrdse kohtlemise printsiibi ja põhiseadusega võib osutuda asjatuks, sest kodanikupalka makstaks kõigile kodanikele sõltumata päritolust või muudest asjaoludest. Samuti koheldaks võrdselt mittekodanikke, kellele säiliks juurdepääs standardsele sotsiaalsele kaitsele.

Loomulikult peaksid kodanikupalga süsteemi ülal pidama ainult Eesti kodanikest maksumaksjad. Julgen isegi väita, et kodanikupalk vastaks põhiseaduse 10. paragrahvile, kuna teeniks otseselt põhiseaduse preambulis sõnastatud eesmärki tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kelleltki teiselt midagi ära võtmata ning kellegi inimväärikust rikkumata. 

Äripäeva juhtkirjast kodanikupalga asjus kumas aga läbi loogika, et kui keegi tahab reformi rahalist poolt läbi arvutada, aga pole seda eelnevalt läbi arvutanud, siis näib tema arvutamiskavatsus pigem populismi kui tõsise diskussioonialgatusena. Vabakad aga ei algatanud diskussiooni, vaid otsustasid hakata asja arutama ning ka sedasama reformi rahalist poolt läbi arvutama. Küllap need tulemused saavad eelduseks tõsisemale diskussioonile. 

Kodanikupalga võimaluste riiklikku uurimist ning seda taotlevat rahvaalgatust aga tasuks toetada igal erakonnal sõltumata suhtumisest kodanikupalga kehtestamisse. Üheksa korda mõõta on vaja ka „ei“ ütlemiseks. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.