Talvik ei osanud veel öelda, kui hea mõte kodanikupalk Eestis on ja kust tuleb raha, kuid on arvamusel, et kodanikupalka võiks maksta vaid Eesti vabariigi kodanikele.

"See on üks huvitav tahk ja minu arvates üks võimalusi motiveerida nii hallipassiomanikke kui ka teiste riikide kodanikke tegema ära eesti keele eksamid või õppima ära eesti keel ja asuma päriselt Eesti kodanikuks. See tahk tuleb kindlasti arutusele ja seetõttu ma pigem Eesti puhul kasutaksingi väljendit kodanikupalk, mitte baassissetulek," ütles Talvik ERR-ile.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Anto Liivat nõustus Talvikuga, et kodanikupalk võib olla hallipassiomanikele üks motivatsiooniallikaid.

"Mina küll pelgalt kõhutunde pealt ei julgeks sellele küsimusele vastata, kui tõhus oleks kodanikupalk hallipassiomanike arvu vähendamise kontekstis. Ma kipun arvama, et seal on ka tõhusamaid instrumente, aga ma kindlasti ei välista, et see võib tekitada täiendava motivatsiooni," sõnas Liivat.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Martin Helme sõnul pole selline mõtteviis õige arusaam lojaalse kodanikkonna toimimisest.

"Mis loogika see on, et me ostame üles inimesi, kes ei ole tahtnud 25 aasta jooksul näidata mingisugustki soovi õppida ära eesti keelt või teha ära kodakondsuse eksam ehk viia ennast kurssi kõige elementaarsema tasemega Eesti elust ja väärtusruumist?" esitas Helme küsimuse.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütleb, et kui kodanikupalka maksta vaid Eesti vabariigi kodanikele, läheb see põhiseadusega vastuollu.

"Põhiseaduse kohaselt tuleb kohelda inimesi võrdselt. Kedagi ei tohi diskrimineerida tema rahvuse, usu või muude tunnuste alusel ja sellest tulenevalt kodanikupalga kehtestamine ainult Eesti vabariigi kodanikele on väga küsitav," sõnas Pevkur.