EVR Cargo jätkab vaguniostuks investori otsimist ({{commentsTotal}})

EVR Cargo kaubarong.
EVR Cargo kaubarong.

Suvel jõudsid esimesed EVR Cargo platvormvagunid Eestisse, nüüdseks on neist 300 välja renditud, riigifirma ostab samasuguseid veel 217 ning ootsib selleks investorit.

Riiklik kaubavedaja EVR Cargo teatas eelmise aasta keskel plaanist osta Venemaa tehastelt 35 miljoni euro eest tuhat platvorm- ja poolvagunit ning neid omakorda sealses raudteesüsteemis kaupa vedavatele klientidele välja rentida, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui algul pidi 35 miljoni eest saama tuhat vagunit, siis veidi üle poole aastaga on vagunite hinnad tõusnud umbes 16 protsenti ning see tähendab, et osta saab ligi 80 vagunit plaanitust vähem ja vaguni tükihind tuleb tuhandeid eurosid varasemast kõrgem.

Cargo ostab vaguneid kahes osas – esimesed 300 konteinerplatvormi ja 200 poolvagunit osteti juba suvel, teise osa ehk veel 217 platvormvaguni ja 200 poolvaguni lepingud on äsja sõlmitud või veel tegemisel ning seda ikka Venemaa tehastega.

Kuigi Cargo on plaanitud vagunikoguse sisuliselt ära ostnud, esitasid nii majandusminister Kadri Simson kui ka nõukogu riigifirma raha investeerimisele eritingimuse - hajutamaks riske ja näitamaks, et tegu on mõistliku tehinguga, tuleb Cargol kaasata ka erainvestor, kes omalt poolt veel tuhatkonna vaguni ostu panustab.

Läinud aasta lõpus korraldaski Cargo konkursi nõustamisfirmade seas, kes aitaksid lubatud investorit otsida ning nõustamispakkumise esitasid pea kõik Eestis selles vallas tegutsejad ning üks pakkumine tuli ka Soomest.

"Tase oli ühtlane ja valikut polnud kerge teha, aga hiljuti otsustasime ära, kellega jätkame. Kriteeriumid olid reputatsioon, pakkuja seni edukalt ellu viidud tehingud ja hind. Loodame nelja-viie kuu jooksul investoriga lepingu sõlmida," ütles EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu.

Majandusministeeriumi esindaja EVR Cargo nõukogus on asekantsler Ahti Kuningas, kes kinnitas, et ettevõtte investeerimisplaan on endiselt pädev hoolimata vagunite hinnatõusust või erainvestori puudumisest.

Toimetaja: Marek Kuul



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: