Prantsusmaal viisid vargad minema 700 kangi hinnalist juustu ({{commentsTotal}})

Saint-Nectaire'i juust keldris valmimas.
Saint-Nectaire'i juust keldris valmimas. Autor/allikas: Daieuxetdailleurs/Wikimedia Commons

Kui rahvusvaheline meedia on neljapäeval rääkinud palju Pariisis Ritzi hotellis toimunud juveeliröövist, siis Prantsusmaal on kirgi kütnud ka üks teine ulatuslik kuritegu. Nimelt viisid vargad Prantsusmaa keskosas Auvergne'i piirkonnas asuvast juustutööstusest minema 700 kangi hinnalist Saint-Nectaire'i juustu.

Kuigi päritolunimetusega kaitstud Saint-Nectaire'i juustu valmistatakse samanimelises külas, leidis esmaspäeva hilisõhtul toimunud vargus aset Beaune-le-Froid' külas, kus asuvad mitmete piirkonna juustutootjate laagerdamiskeldrid, vahendasid France Bleu ja The Local.

Juustutööstuse omaniku Caroline Borreli sõnul on varaste poolt tekitatud kahju umbes 10 000 eurot. Selles, et vargaid oli mitu, on ta veendunud, sest sellise juustkoguse varastamiseks läks kindlasti vaja rohkem kui üht inimest.

Borreli sõnul on tal kavas oma vara ja toodangut edaspidi tõhusamalt kaitsta - ta paigaldab nii häiresüsteemi kui ka valvekaamerad.

Kohalik politsei pole veel ühtegi kahtlustatavat tabanud.

Tegu pole Prantsusmaal esimese korraga, kui vargad on eelistanud juustu käekottidele ja juveelidele. Näiteks 2015. aastal toimus riigi idaosas suurvargus, mille käigus viidi minema 100 ketast Comté juustu. Tookord oli kahju umbes 40 000 eurot.

Kuigi sellised vargused võivad esialgu tunduda kummalised, kipub kvaliteetsete toiduainete varastamine olema Prantsusmaa kurjategijate jaoks üha tulusam tegevus. Ning just nimelt juust on toiduainete suurvarguste puhul üheks levinumaks kaubaks, sest seda on võimalik õigeid kontakte omades turgudel müüa või restoranidele pakkuda.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: