Viimasel kahel aastal on vallrahu kannatanud erakordse pleekimise all, mis on teadlaste sõnul soojema ookeanitemperatuuri tagajärg. Samuti on korallid saanud kahjustada suure ogatähe ja tsüklonite tõttu.

Enam kui pool valitsuse ette nähtud rahast ehk 36,6 miljonit dollarit läheb talunikele, et nad takistaksid põlumajandusest tekkivate jäätmete voolu enda majapidamisest väljapoole. Vee kvaliteedi tõstmine on Austraalia peaministri sõnul oluline, kuna veereostuse ja ogatähtede puhangute vahel on väga tugev seos.

Kuus miljonit dollarit on ette nähtud teadus-arendustegevuseks, et muuta vallrahu tugevamaks. Selleks on teadusmeeskonna juhi sõnul kaks võimalust: soojenemist ennetavad meetmed või juba tehtud kahju parandavad meetmed. Ennetavad meetmed on n-ö "juhitud evolutsioon", millega muudetaks koralle üha kasvava temperatuuri suhtes vastupidavamaks.

Kümme miljonit dollarit läheb suure ogatähe leviku piiramiseks ja neli miljonit ametnike palkamiseks, kes hoiatavad pleekimise eest.

60 miljonit eurot tuleb lisaks mullu lubatud 50 miljonile eurole, mis peaks samuti aitama talunikel vähendada jäätmete äravoolu ja reostust.

Greenpeace Australia Pacific ütles, et talunike rahastamine tegeleb probleemi sümptomite, mitte põhjustega, milleks on fossiilkütustel põhineva energia põhjustatud kliimasoojenemine.